Caminot tegevad koolilapsed ärkasid umbes viiest ja selle asemel, et inimese kombel kümne minutiga uksest välja saada, kolistasid nad umbes igavesti ja panid ka kõik tuled põlema. Seepeale panime omakorda Lauraga kõik asjad kokku, olime mõne minutiga uksest väljas ja meist jäid koolilapsed ei-tea-mida-tegema. Aga tegelikult ka- mida täpselt on hommikul tund aega teha, eriti olukorras, kus rändad ringi vaid ühe kotiga, mis sisaldab hädavajalikke asju (okei, paar just-in-case-asja ka, aga ikkagi)?
Kuna caminod on ühinenud, siis üsna ootuspäraselt kasvas inimliiklus kordades ja päeva jooksul ei tekkinud hetkekski olukorda, kus ei oleks ees või taga ühtki palverändurit näha olnud. Minu tiivanukk laskis end jälle pisut enam tunda ja kippus valutama. Tegemist on muidugi minu enese süüga- kes täpselt käskis mul eile endale poest liitrise veinipudeli kaasa osta.
Pedrouzo 120-kohalise albergi ees kohtasime üle nädalate inglast Matti, temaga ühes lisandus seltskonda belglane Alexis- hüperaktiivne targutaja, kes küll Laurale vägagi sümpaatne näib.
Esimeseks lõunaks jagasime Lauraga kohalikus pulperias taldrikutäie pulpot. Tükeldatud kaheksajalast käib siis jutt. Minu esimene! Maitselt päris muhe (midagi kana ja kala vahepealset), aga visuaalseks elamuseks ei ole ma lihtsalt veel valmis. Need näsakesed ja.. brr. Lõpuni süüa seda taldrikutäit ei suutnud. Samas- see pole ka pulpo-pealinn. Tolleks on Melide, aga Melide jääb Prantsuse teele ja eelmisel aastal ignoreerisin ma sealt läbi kõndides kokatud kaheksajalgu väga oskuslikult.
Õhtusöögile otsustasime pärast kolme erinevat samasse kohta suunavat soovitust minna O Pedrouzosse. Reserveerisime laua.. Ja- bloody hell! Esmalt eelroog väga lihtsa, ent supermaitsva salati näol ja siis… kuuma laavakivi peal lauale toodav särisev veise sisefilee! Maitsev, suurepäraselt maitsestatud… Kõrval muidugi tavapärased friikartulid. Lai magustoiduvalik, ent võtsime kõik šokolaadikoogid, mis olid samuti imehead (magustoidu puhul siinkandis üldse mitte tavapärane lugu). Ja kõik see kraam maksis kokku 12 eurot! Väikese eelarve puhul suur summa, aga kui mõelda, et Eestis ei saaks turult selle summa eest seda va fileedki kätte, et üldse seda toitu tegema hakata… Absoluutne toiduvaimustus ühesõnaga!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar