Kerge hommikuse peatuike ravis kiiresti cafe con leche+tostada kloostri kõrval baaris. Bjorn, Pedro ja Jorge olid meist küll ligi tund varem ärganud, aga ma ei tea, millega nad venitasid, igatahes jõudsime neile Lauraga üsna kiiresti järele. Bjorn, kelle ema on pärit Dominikaanist, räägib vabalt hispaania keelt, nii et palusime tal endile Santiagos katedraali kõrval olevas kloostris paiknevasse hotelli (jap, nii nimetangi) toad reserveerida. Palverändurite soodusdiil, üheks ööks vaid võimalik (ühene tuba 23 eurot, hinna sees vägagi rikkalik hommikusöök). Pakkusin Jorgele, kellel põlv valutab, oma kõndimiskeppe, aga ta keeldus. Ma ei tea, miks seda kangelaslikku kangekaelsust täpselt tarvis on, need aitaks ju päriselt ka.
Pärast teist hommikusööki (sest päevas võiks ju ideaalis olla esimene hommikusöök, teine hommikusöök, esimene lõuna, teine lõuna ja siis õhtusöök, vähemalt) eksisime sujuvalt ära. Ei tahaks endale meelde tuletada, et väidetavalt suudavad Galicia väga hea teemärgistuse puhul eksida vaid täielised lambapead… Õnneks sattusime peagi taas õigele rajale. Ma olin terve aja kõndides elevil nagu noor vasikas. Laura astus vahepeal minu juurde ja küsis, et kuule- sulle meeldib Bjorn, eksju? Vastasin midagi lihtsat ja loogilist, see kõlas umbes nii: “Böäääöä.”
 |
| Lõunapaus |
 |
| Camino-sent | |
Arzuast kõndisid poisid edasi, aga meie jäime pidama, sest tahtsime viimased päevad rahulikult teha. Arzuasse jooksevad pea kõik peamised caminod kokku, nii et see linn näibki elatuvat palverändurite toitlustamisest, majutamisest ja neile nänni müümisest. Iseloomulik seegi, et kui teekonna algul avati paljud baarid (meeldetuletuseks- bar/cafe, mitte meie mõistes baar) üheteistkümnest hommikul, edaspidi üheksast ja Santiagole lähemal seitsmest, siis siin on enamikul silt, et nad on avatud juba kuuest hommikul.
 |
| See poiss kandis ka oma neiu kotti. |
Sõime Lauraga camino kõige varasema õhtusöögi- alustasime viiest, sest leidsime hospitalera soovitusel koha, mis serveerib pilgrim menu’d terve päeva sõltumata kellaajast. Teoreetiliselt vähemalt. Praktikas ikka nii, et restoranis läks meie ennekuulmatul ajal saabumisest lahti paras paanika. Sellele järgnes see-eest kõige parem hautatud liha ajaloos.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar