6/30/2016

22.05 A Laxe- Santiago de Compostela (ca 48-50 km)

Tegime plaani. Kui senised ettepanekud pikkadeks päevadeks on läinud vett vedama, siis päev varem Santiagosse jõudmine on osutunud erakordselt motiveerivaks. Tähendab see umbes 50 km, mis ei oleks just ülearu lihtne päev, aga ka mitte ületamatu. Praeguseks on jalad juba piisavalt trenni saanud. Tee sai kohvikupeatuste järgi juppideks lõigatud, sest mõne kilomeetri kaupa ette mõeldes tundub tee oluliselt tehtavam kui mitmekümne.

Kohvikupauside kõrval on ülioluolised ka loomasilitamispausid.
...nagu ka see.
Klassikaline kaktuskala.

Esimesed 9 km läksid lennates. Järgmised 7 km pärast esimest kohvikupeatust- käkitegu. Sealt edasi 12 km- tehtav. Pärast seda leidsime, et oleme ära teeninud korraliku eine, nii et seadsime sammud Villa Verde restorani Ponte Ullas. Veiko uuris kõigepealt küll, kas meiesuguseid nii korralikku kohta üldse sisse lastakse? Lasti. Matkakotid tuli selleks, et tsiviliseeritud inimesi mitte hirmutada, ukse taha jätta. Oli igavesti hea eine. Jalgade ravitsemise paus pärast seda ja viimased 20 km, Tuleb tõdeda, et sõbra jalad on juba sellises seisus, et küüniksid ka camino-huntide vestlusteemade hulka. Inimkonna säästmise nimel visuaali ei lisa.



Mõni kilomeeter jäänud, ütleb teetähis.
Viimased seitse kilomeetrit Santiagoni mõjusid mulle kergelt hullutavalt. Kui veel paar kilomeetrit varem mõtlesin, et sinnasamasse ma nüüd jään, siis ühtäkki oli väsimus kadunud ja jalada hakkasid täiesti isepäi tantsusamme tegema. Kui Santiagosse jõudsime, loojus päike.

Kell hakkas lähenema üheteistkümnele. Öömajale polnud me veel mõelnud, ehkki selge oli, et enamik alberge on juba suletud ja kõik, kes sees, need sees ja kes väljas, väljas. Aga tähtsamad asjad esmalt! Mõnisada meetrit enne katedraali oli eelmisest aastast tuttav koht Momo, mille põrandaks on kunagine tänav ühes ülekäiguradade ja kõige juurdekuuluvaga. Võtsime orujod ja meenus- eelmisel aastal, sama koht, samad joogid. Kuidagi pälvisime seltskonnalt sakslastelt aplausi, kes pidasid miskipärast ühtmoodi uskumatuks nii Via de la Plata teekonda kui viimase päeva kilometraaži.

Mõni minut enne südaööd jõudsime katedraali ette. Milline teekond…

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar