Rõõmustasin eile Barbarat vaadates. Tal on maailmatuma veidrad süsteemid. Üleeile küpsetas ta porgandeid juustuga, eile tegi jooki kakaost, kohvist ja piimast, ööseks sidus üle enese nööri, sest kartis läbi une end nari teiselt korruselt maha keerata.
 |
| Asfalt-asfalt-asfalt |
 |
| Hispaania härra aitas ojakest ületada. |
17 asfaldikilomeetrit peksid jalgu päris ebameeldivalt. Teine pool teest tähendas aga Parque Natural Sierra Nortet, mis oli hoopis teine tera. Jalgadel hea, silmadel ilus, muret tegid vaid paar kohta, kus kiire vooluga ojadest tuli kivisid mööda ronides üle saada.
 |
|
Täna nägin teel juba oluliselt rohkem rändureid, ehkki üksindustunne püsib. Almadenis võtsid vastu küll lõbusad itaalia ja hispaania rändurid, kes ühtlasi lõunauinaku ajal väikeste (hallipäiste) poiste kombel kihistades tassisid tuppa kaks elusuuruses õlenukku. Kuna Max oli härrad teise tuppa löönud ja tekitanud vaid naistetoa, siis leidsid härrad, et MINGISUGUSEID mehi on meil ju ometi tarvis.
Siin linnakeses näib taas olevat võitlus albergide vahel. Eraalbergiomanik tõmbab vaat et jõuga rändureid enesele, munitsipaalalbergi hospitalera on pahur ja ütleb, et elaks too teine siis vähemasti ise siin linnas, nii et raha jääks linna...
Õhtusöögilauda lisandus seekord ka Barbara. Söögi juurde vaid KLAAS veini? Kus on tuttavad menu del dia juurde käivad pudelid, küsib ausõna-mitte-alkohoolik minus.
P.S. Nende nukkude lugu olla selline, et lihavõtete ajal meisterdatakse siin linnas õlgedest kuulsused. Algul neid ülistatakse, siis lastakse sodiks ja rebitakse ribadeks. Selline pisut vägivaldne tava. Õletüüp, kes võistluse võidab, jääb nähtavasti ainsana terveks.
 |
| Max ja Õle-Mario |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar