 |
| "Kas siit saab elektrit?" |
Päev algas seiklustega, mille saan paraku kokku võtta vaid teatava selles osas anonüümseks jääda sooviva Vei... see tähendab, kaasteelise, sõnadega: “Minu kohta tänasest komprat ei kirjuta!”
Päev jätkus taas kord umbe ilusate vaadetega. Galiciasse jõudmine on selles mõttes olnud täielik õnn. Lisaks jääb nüüdsest teele küllaga külakesi. Varem oli sageli kümnete kilomeetrite kaupa inimvaba tsooni. Siinsed külakesed hakkavad küll vaikselt hääbuma. 10-20 aastat edasi ja- tühjus? Kas Hispaanial on mingi Plaan?
Kilpkonnade kohta möödus esimene pool päevast suisa kapates. Korralik eine Campolecerroses (või mis see nimi oligi).
 |
| Eirase annetuspõhine turgutuspunkt väsinud ränduritele. |
Laza albergis olime taas kord viimased. Siin on süsteem- sisse kirjutad end kohaliks päästeametis, mis on täis äärmiselt abivalmis härrasid, siis jalutad albergi. Alberg on aga tüüpiline Galicia municipal- spetsiaalselt sel otstarbel ehitatud, kõik vajalik olemas, ent üsna iseloomutu.
Õhtul mahtus meisse veel teinegi menu del dia. Meenutuseks- need kolmekäigulised eined on tegelikult jube suured ja isegi minu hundiisuga ei näe ma, kuidas selle enesesse mahutamine oleks võimalik, kui kogu seda kõndimist ei oleks. Õhtusöögilauas istus minu suureks rõõmuks ka Yvette. Yvette, kes suutis kuidagi küll teel restoranist tagasi albergi ära eksida…
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar