1/16/2019

16. oktoober, Milladoiro -> Santiago

Teekond ise oli lühike, aga filmimise tõttu tähendab pidevat déjà vu-d. Nagu oleks seda juppi juba kõndinud…? Õnneks viitsivad Martin ja Dan kogu selle traalimise kaasa teha.

 Katedraali ees ootab mind poolakas Maciej! Mul tulevad pisarad silma. Ta on kõndinud mööda sisemaarada, nii et alates Portost ei olekski olnud võimalik temaga kokku puutuda, ent siin saame öelda viimase tere ja head-aega sel teel. Tema ja ta kümme filmirulli asuvad peagi teele maailma lõppu, Finisterra poole. Dan irvitab kõrval eestlaste versiooni emotsionaalsusest, mis minu sees on suur, aga tema jaoks paistab välja umbes nagu kivinägu, millest käib läbi vaevumärgatav helk, mille võid sama hästi ka maha magada.

Käin compostela järel, seejärel läheme viimasele ühisele einele (mina, filmimeeskond, iirlased) mu siin aastate jooksul kujunenud lemmikrestorani, O Curro da Parrasse. Pettuma ei pea ka sel korral. Pärast viib Eesti-Martin Iiri-Martini ja Dani lennujaama (see on linnale üsna lähedal). Ma arvan, et kogu tegelik emotsioonide kogum jõuab kohale hiljem. Õhtuks on Santiagosse jõudnud ka Calum, kellega teeme dringi Momos, baaris, mis on rajatud kunagisele tänavale. Sisuliselt on katus peale pandud, asfalt ühes märgistega on endiselt olemas.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar