24.06 Acebo – Pieros

Hommikul jätkus tee Ponferrada poole. Imeilus mägine tee, aga põlv hakkas üle paari päeva taas valu tegema. Aga loomulikult ei ole siin olemas probleemi, mida ei annaks ibuprofeeniga lahendada.

…

Meenus üks tuttav Tallinnast, kes oli kuskilt kuulnud, et avatud veinipudelisse tuleb lusikas pista, sest nii on...hea. (vrd hõbelusikas ja vahuvein)

Minust JOOKSID mägedes kaks palverändurit mööda. Jajah, kottidega ja puha. Bloody hell.

…

Ponferrada on veider linn. Ilus vanalinn on läbi põimitud jõledate kõrgete kortermajadega.

Camponaraya – linna piiri ääres on Bierzo veinitehas (nimetatakse seda nii?). Seal on ühtlasi väike veinipoeke, kus saab 1,5euro eest veini mekkida ja pinchot (siinse kandi vaste tapasele) peale hammustada. Peatume Viktoriaga seal, Allister, Ziggy ja Andrei läksid edasi. Nende kaotus. Suurepärane koht! Nii suurepärane, et lõin endale ise templi credenciali ja tegin seda muidugi valepidi. Ostsin kaks pudelit kaasa. Ühe endale, teise Viktoriale – 2,20 tkk. Viktoria ettepanekul tegime tema oma kohe lahti. Järgnevad 7 km läksid hoolimata lõõskavast päikesest kiiresti ja lõbusalt.

Alberg, kus peatume, kuulub taimetoitlastele, seega on siin ühised taimetoiduõhtusöögid. Esimene roog – punane (marineeritud?) paprika ja keedetud muna sektorid. Teine – cous-cous rosinate, porgandi ja ee…veel millegagi. Mõnus värk.