8/07/2013

23.06 Santa Catalina – Acebo


La Cruz de Ferro 

Täna on ilus mägine maastik. Selline, mis on huvitav, aga turnimine ei tapa. Samas häirisid täna mingisugused imelikud asjad. Nt hispaanlastest „camino-turistid“ ehk siis kamp pisikeste kotikestega inimesi, kellega kaasnes ühest punktist teise sõitev auto. Ma tean, et caminot teebki igaüks erinevalt ja see on ka üks võimalus, aga kuidagi juhtus nii, et nad jäid pidevalt jalgu ja lõugasid muudkui ja… Minu kohta muidugi midagi väga head ei ütle, et nii mõtlen, aga whattodo.
Hipivärk!

Hipikoer!
Teele jäi ka üks huvitav, ütleme, hipioaas, Manjarin (oli vist selline nimi?) – seal müüakse erinevat nänni ja see toimib ka albergina (dušši pole, väli-wc). Kannab endas huvitavat hingust.




Viimased kilomeetrid sisaldasid lõputut mäest alla turnimist. Donativo-albergi ees kohtasin üht toredat neiut. Pakkusin talle šokolaadi, tema keeras mulle jällegi suitsu. Umbes viis minutit hiljem selgus, et tema ongi see eestlanna, kellest eile kuulsin. Tegelikult on ta küll vene juurtega ja ütleb, et ei tunne end eesti keele osas ülearu kindlalt, seega rääkisime enamjaolt inglise keeles. Ta peatub juba päris mitu päeva ainult annetuspõhistes kohtades, sest raha on otsas ja raha on kuskil…teel.





Viktoria




Mälestusmärk hukkunud jalgratturile

Ma olen vahepeal omandanud peaaegu täiusliku oskuse narilt graatsilise gasellihüppega maha karata, nii et maandumist peaaegu kuuldagi pole. Üles saan sama edukalt. Sellised väikesed rõõmud.

Meenus, et eile seal paradiisilaadses kohas rääkisin ühele tüdrukule kahest camino-eeslist. „Donkey“ asemel kuulis ta „monkey" ja oli segaduses. Püüdsime seepeale ette kujutada, kuidas võiks teha caminot ahviga. Täna pärast suurepärast ühist õhtusööki (itaalia palverändurite kokatud tuunikalapasta) hakkas üks palverändur mustkunstitrikke tegema. Muuhulgas selgus, et ta reisib käpiknukuga, kes on… otseloomulikult ahv.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar