Hommikul ei saanud nooltele kohe pihta, nii et tegime kogemata Mike'i
ja Anniega linnas auringi. Esimese poole päevasti kõndisime samas
tempos ühe hispaania vanahärraga, kes osutus 80-aastaseks.
Üritasime end Annie'ga lohutada, et ehk elab härra mägedes...
12 km pärast kõndima hakkamist tegime peatuse ühes
pilgrim-friendly baaris. Kohvi tegemiseks kulus pool tundi, nii et
aja sai korralikult maha võtta. Mina tellisingi vaid kohvi, ent
rohkem polnud tarviski- kallid kaasteelised näivad oma
(ma rõhutan, väära!) arusaama tõttu, et ma ainult söön, arvavat, et mind võib
väga edukalt jääkide hävitamiseks tarvitada (mitte, et see
iseenesest vale oleks), nii et sain omletiga bocadillo-tükke igast
suunast. Austraallaselt Robilt ka. Ütlesin talle, et ta on minu
lemmik grumpy old man.
 |
| Hommikusöögised |
Ilm oli kõndimiseks parajalt jahe, nii et kui algselt plaanitud
alberg kõle tundus, siis otsustasin suuremate süümepiinadeta 9km
edasi Castroverdesse minna. Kuulasin mõnuga ööülikoole
(Lauristin, Sandrak) ja jube mõnus pärastlõuna iseenese seltsis
oli.
Castroverde uhiuues suurte avarate ruumidega albergis oli vaid seitse
inimest (kohti oleks 34-le), mina olin ainus naissoo esindaja. Paraku
oli keskmisest kehvemini ka inglise keele kõnelejaega. Gian Luigi
oli küll siin, ent vaikselt hakkab tunduma, et ma saan hispaania
keelest paremini aru, kui tema inglise keelest. Lisaks olid siin
hispaanlased, paar prantslast ja üks viikingi välimusega rootsi
poiss, keda olen praeguseks kahes albergis näinud, ent kes ei paista
üldse kellegagi kommunikeeruvat.
Olin õhtusöögiplaanile käega löönud, ent lõpuks lonkisin
ikkagi pitsa järele õhkava Gian Luigi sabas linna peale. Teel
restorani sattusime mingisse mudrupoodi. Tundus õige hetk olevat
laia äärega kaabu muretsemiseks. Osturetke sekkusid kaks hispaania
palverändurit, kes lasksid mul erinevate koledate kaabudega moeshowd
teha ja rääkisid lõpuks ühe neist mulle poole hinnaga välja.
Gian Luigi sai päeva lõpuks igatahes oma pitsa, mina järjekordse
hiiglasliku ensalada mixta ja me mõlemad saime veini.
Ainsaks naiseks olemise kõrvalnähud- une-eelse pooltunni jooksul
olen saanud ühelt hispaanlaselt kingituseks paelakese, millega oma
uut koledat kaabut matkakoti külge kinnitada, üks täiesti uus
nägu, ka hispaanlane, on pakkunud end homme Lugo kohalikku
suurepärast söögikohta tutvustama ja prantslane näitab
miskipärast mulle oma fotokast pilte kurgedest... Okei, viiking on
jätkuvalt vait ja on nüüdseks telefonis klõbistamise piibli
lugemise vastu vahetanud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar