Mõnel päeval kõndimine lihtsalt ei edene ja täna on
üks neist. Teed viivad viimastel päevadel läbi lehmakarjade ja lehmakookide.
Mul on teatavaid kahtlusi, et see lõhn ei pruugi enam kunagi mu sõõrmeist kaduda.
 |
Mõni üksik palverändur veab asju hoopis rakmetega järel
|
Näen vist jätkuvalt vaene ja/või vigane välja, eilne
tasuta-lõunad-on-olemas tendents jätkub. Külakeses, mille nime ma ei mäleta,
aga mille ametlik elanike arv olevat vaid üks, annab baarmen mulle tasuta
kohvi. Teel kohtan pärast seda vanemat Texase paarikest, kes on hirmus toredad. Mul on küll teatud kahtlusi, et teatud teemavaldkondads ei maksaks torkima hakata- suhtuvad väga negatiivselt immigratsiooni-temaatikasse, kutsuvad Barack Obamat so-called-presidendiks jms. Jalutan nendega Portomarinini (esimene järv teel?!), kus nad kutsuvad mind
lõunastama ja ei luba mul enda eest maksta.
 |
| Team Texas vasakul |
Teel satume aga päris koledale vaatepildile. Võtame
parajasti päris järsku langust, kui näeme jalgrattureid järjest möödumas ja
arutame, kui ohtlik see on, kui nad ei võta tempot maha. Nii nende kui jalgsi
kõndivate palverändurite jaoks. Juba järgmisel hetkel on üks jalgratturineiu
pikali käinud. On šokis ja nutab, põlved ja küünarnukid on korralikult katki.
Asja ei tee ilmselt väga palju lihtsamaks see, et tee on pisikesi kivikesi
täis, mis on nüüd omakorda haavades.
Albergist, kuhu jõuan, leian meedikutest vanematega
Arizona pere, keda Santo Domingos kohtasin. Selgub, et nad on olnud sunnitud
muid transpordivahendeid kasutama, sest peretütre jalgadel olevate villide
tõttu tekkis tema jalga infektsioon. Pereisal on jällegi üks põlv töötamast
lakanud.
Olen viimastel päevadel läbinud nii pikki vahemaid,
et mulle hakkab tunduma, et jõuaksin ajaliselt ka Santiagost Finisterrasse
kõndida. Niisiis otsustan homme järjekordse ca 40km-se päeva teha. Kuivõrd olen
jõudnud viimase saja kilomeetri alasse, kus on juba väga palju palverändureid
(enamik Hispaanlasi teevad läbi just viimased 100km, mis on compostela saamiseks
vajalikud), siis leian, et pikka päeva tehes oleks ilmselt vajalik esimest
korda albergis koht broneerida (era-albergides on see enamasti võimalik) ja
palun ühelt hispaania keelt rääkivalt hollandi tüdrukult abi.
Jätan õhtusöögi vahele (mina!) ja kaon ära magama.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar