Vahi lammast... |
Tänase päeva kõnnin koos Evaga, kellega räägime
kirjandusest, elust, poliitikast. Võtame teekonda rahulikult ja jääme
Burgosesse pidama.
Käime Evaga katedraalis, mis osutub pettumuseks.
Väljast imeline hoone on suurejooneline ka seest, ent tegemist on ühega neist
juhtudest, kust jumalakojast on jumal välja võetud ehk siis tehtud sellest üsna
elutu muuseum, kus inimesed käivad ringi, fotokate välklambid sähvivad ja kõrva
tuleb salvestatud giidi jutt.
Suuremad albergid olid täis, saime eelviimased kohad
ühte pisikesse albergi, mis on iseenesest suurepärane – see on katedraali
kõrval, baaride-restoranide keskel. Viimased kohad said, oh üllatust, pärast
meid saabunud Mike, Roel ja Grace. Viimane osutub, ütleme, kõige kasulikumaks
toakaaslaseks. Tal on nimelt teada üks Burgose ägedamaid Tapas-baare, Ponchos,
ja just sinna õhtustama suundumegi. Peagi on seal juba ligi 20-pealine
palverändurite seltskond. Imehead
värsked tapased, õlu, suhtlus tänavatel. Tutvun sakslase Mariusega, kes
jätab mulle sügava mulje. IT-ala mees, kes on õppinud ka kirjandust ja huvitub
väga filosoofiast. Üritab enese jaoks maailma mõtestada ja oma tausta tõttu
teeb seda väga huvitavalt. Samas tuleb kaasa oravatantsuga ja juba järgmisel
hetkel arutleme porno olemuse üle. Oleksin tahtnud temaga vestlema jäädagi, aga
mis teha, kell hakkas kümme saama ja albergid kutsusid sama tungivalt nagu
vanemad õhtuti oma alaealisi lapsi.
Palverändurid tapas-baaris |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar