12.06 Santo Domingo – Tosantos

Add caption

Vahelduse mõttes ei ole taevas ühtki pilveräbalat. Öösel avastasin, et eile olin kuidagi läbi pilvedegi nii palju päikest saanud, et käed olid päikesepõletusest valusad.  Täna kannan pikkade varrukatega T-särki ja hoolimata kuumast ilmast katan end ka suure salliga. Kuumus on nii raske, et Tosantosesse jõuan jalga vaevu teise ette asetades ja vaevu ümbritsevat teadvustades. Kätele hakkavad hoolimata särgist, sallist ja 50SPF päikesekaitsest tekkima suured päikesevillid. Kõik teeb haiget. Alessandro varustab mind aftershave’iga ja arvab, et ehk see aitab nahka rahustada.

Et seksikam oleks, siis paar väikest villikest...

Tosantose alberg on annetuspõhine ja kristlik. Väga erinev eilsest. Annetus tõesti on oma südame asi, hommikul lahkudes jätab igaüks, palju tunneb, et saab. Ja kui ei saa, ei jäta. Pakutakse ühist õhtusööki ja hommikusööki. Üks hospitalerodest palub kõigil olla tänulik palveränduritele, kes olid siin eile ja üleeile, sest just nende annetuste tõttu saame meie täna süüa. Ehk siis igaüks siin teab, et nende annetusest sõltub see, kas ka järgmised inimesed saavad seal söönuks. Ühise õhtusöögi valmistamisele (ja hiljem koristamisele) aitavad kõik kaasa.

Tosantose alberg

Jalatseid ei hoita magamisruumides peaaegu üheski albergis. Milline meeldiv aroom see küll olla võiks...

Madratsid reas

Tosantose kaljukirik oli otseses mõttes kalju sisse ehitatud

Ühine õhtusöök. Vasakult esimene on nukravõitu taimetoitlane, kes sel teekonnal on otsustanud küll ka kala süüa.

Õhtusöögile järgneb vabatahtlik ühispalvus. Osalen. Sellest hakkab juba hobi saama, aga ma tõesti olen siiralt huvitatud. Muuhulgas loeti ette kirjakesi rahvuskaaslastelt, kus inimesed on kirjutanud, mille eest nad tänulikud on. Kiri, mida loen, on kirjutatud kellegi Kadri poolt eelmise aasta septembris. Kadri kirjutab, et jumalaga rääkidata ei oska, aga soovib kõigile armastust ja südamerahu. Ta on ise südamerahu leidnud ja loodan, et see jääb püsima. Kirjutab, et on kohanud teel palju inimesi, kellel on sarnased mured nagu tal.

Inimgalerii – portugallane, kes läbib teed vastupidi, st Finisterrast Bordeaux’sse. Ütleb, et ei ole katoliiklane, aga neitsi Maarja ilmutab talle end pidevalt. Ta kahtlustab, et tegemist on miskise ürgse ema-jumalannaga. Terve tee on tema jaoks märke täis – ta räägib valgest koerast, prantslanna Annast, kes palub tal edastada armastussõnumi valge koera omanikule jpm.