Lõputu vihm. Vähemasti on kaelal ja õlgadel aega
paraneda. Kõndisin koos iiri tüdrukutega. Täna oli enesetunde, nii vaimse kui
füüsilise osas, üsna kehv päev. Tunne nagu oleks tarvis iga hinna eest mingi
siht leida ja selle poole tormata. Aga miks?
Aga alberg oli võluv. Rõõmsad laulvad nunnad,
kellest näiteks üks on 18 aastat nunn olnud ja sai selleks juba 17-aastaselt,
aga samas on seal ka üks endine elupõletaja, kes oluliselt pikema protsessi
käigus sellise valikuni jõudnud on ja nüüd viiendat aastat vähe siivsamat olemist naudib
 |
| Jane puhkab verist varvast |
 |
| Laulvad nunnad |
 |
| Parempoolne naine, imeilusa lauluhäälega muide, on olnud nunn 18 aastat |
.
Käisin missal. Kõigile jagati väike käsitsi tehtud
täheke, mis sümboliseeris midagi umbes sellist, et igaüks meist oleks
abivajajate jaoks suunda näitav täht. Preester õnnistas kõiki palverändureid
individuaalselt. Mõnus värk – kui ta käed mu pea peale pani, siis see mõjus veidi
peamassaaži moodi. Missad on minu jaoks jällegi selline eksootiline värk, ilus
on noh.
Missale järgnes albergis ühine õhtusöök, mis siin
tähendas seda, et igaüks tõi midagi lauale. Mõned kokkasid suuremaid roogi,
mõned tõid näiteks vorsti, küpsist või veini.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar