Lootsin hommikusöögile ja hommikukohvile
(suurepärasemat piimakohvi kui Hispaanias ma ei tea), aga Hontanases olid kõik
kohad veel kinni. Kõndisin ca 7km järgmisse linna, Castrojerizisse, kus oli
küll kohvik-baar, aga varahommikul (juba? ikka veel?) istus kamp
nokastunud kohalikke, kelle hüüded olid juba distantsilt nii pealetükkivad, et
lähemalt uurima igaks juhuks ei läinud. Kõndisingi peaaegu terve päevateekonna
maha, enne kui lõpuks süüa sain.
Guidebook ei luba neil päevil just suuri
maastikuelamusi. Ütleb, et teed on siinkandis „soulless“.
Vastu jalutas huvitav paarike. Mees vedas enda järel
käru, kus oli kõik kraam. Käru oli tema külge kinnitatud rakmetega. Naisel oli
seljas silt „Lisboa-Jerusalem“.
 |
| Prantslane ja eesel |
Mõnisada meetrit hiljem nägin järgmist huvitavat
paari – prantsuse vanameest eesliga.
 |
| Albergi üle ei kurdaks, ütleme nii |
Tänane alberg – En El Camino. Siiamaani kõige
ilusam. Aed nagu väike oaas, tohutult sõbralik pererahvas, sõbralikud hinnad
nii ööbimise, jookide kui söökide koha pealt.
 |
| Steffan uurib magamiskohti |
Tänase veetsin peamiselt saksa poistega. Lisaks
eilsele võistukõndijale Steffanile ka loodusfotograaf Marco ja
ma-ei-tea-veel-mida-eluga-peale-hakata-Michael. Veetsin õhtu saksa keelt
õppides ja tugevasti hea maitse piire kompavaid Saksamaa-teemalisi nalju tehes. Poisid nägid suurema osa ajast välja nagu tahaksid selle peale pead vastu lauda peksta
 |
| No on äge eesel |
 |
| Jane'i seksikas jalg |
 |
| Ühine õhtusöök. Hää vein hää juba ära joodud õlle peale... |
.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar