22.06 Villavante – Santa Catalina

Maastik on täna imeilus. Hommikust sööme ameeriklannaga Hospital de Orbigos. Naljakas kohvik-baar on. Seda peab sõbralik mustlas(?)memmeke, kes suitsetab leti taga. Taustal kõlab selline hüperrahustav…ee…joogamuusika?

'

Enne Aztorgat

Aztorga kesklinn

Satun camino ühte huvitavamasse kohta. 7km enne Aztorgat on üks mahajäetud hoone, millesse on kolinud David. David on muide välimuselt parem versioon David Hasselhoffist „Rannavalve“ päevil. Ta peab seal omamoodi albergi – duši ja WC-sid küll pole. Möödujate jaoks on ta üles seadnud tõelise paradiisi – diivani ja võrkkiige kõrval on lett, kust võib võtta erinevaid orgaanilisi toiduaineid. Igasuguste teede-pähklite jms kõrval on hunnikute viisi puuvilja. Koht on annetuspõhine, aga David ei küsi annetust, vaid ütleb, et võtke, mida tahate. See ei ole pood, siin ei pea maksma. Ehk siis – kui annetuskastikest näed, siis näed. Aga muidugi üritavad kõik midagi jätta – on ju taas kord tegemist kohaga, kus annetuste eest ostetakse järgmine kaup ehk siis selleks, et paradiis ka järgmiste inimeste jaoks eksisteeriks, oleks ju tarvis midagi jätta.

Paradiis

See poiss siin pildil...

...teeb caminot oma koeraga

 Teeme Deborah’ga seal päris pika pausi. Tema vestleb Davidiga India meditsiinist, südame teest ja jumal-teab-millest, mina olen lihtsalt rõõmus ja vaatan ühe palveränduri musta koera. Aztorgani lihtsalt hõljun. Deb jääb sinna pidama, mina otsustan veel edasi minna. Viimased 6km liigun täielikus üksinduses.

Santa Catalina sildi juures on vanem meesterahvas, kes jagab soovitusi minna linnakese teise, kaugemasse albergi, sest see olevat eriti hea. Mõtlen esimese hooga, et äkki tõesti ja põrutan sinna. Uksel istub nii kurja näoga hospitalero, et lähen heaga tagasi esimesse albergi, millest möödusin. Hiljem kuulen, et vanamees on kurja hospitalero isa.

Siin on väga religioossed kured- kõik taolised kirikukesed on nende pesi täis ehitatud

Olen märkamatult kõigist senistest reisikaaslastest ette jõudnud (v.a Andrew ja Kristina, kes on ilmselt omakorda minust kõvasti ees) ja albergis pole minu jaoks ühtki tuttavat nägu. Tutvun Californias elava sakslanna Ziggyga ja liitun sujuvalt tema seltskonnaga, kuhu kuulub ka näiteks vahva halli habemega iiri preester. Nad teavad rääkida, et päev või paar eespool peaks olema üks eestlanna, Viktoria. Tea, kas mul õnnestub ta kinni püüda? Nägin just unes, et kohtasin caminol eestlasi. Ei teagi, miks rahvus oluline tundub – ütles ju too mitte-rannavalve-Davidki tollest paradiisist, et teda ei huvita inimeste pass või mis selles kirjas on.

Hirmus Hea Ürdinaps

Soomlanna, kes mulle hirmsasti õe ema meenutas