Ma
olen kindel, et kõik suured eeposed peaks saama alguse lennujaamades.
Siin lihtsalt ei ole mitte midagi teha. Lõputu ookeanitäis mittemidagit,
mis on mingil põhjusel kohutavalt kärarikas. Kell on kümme õhtul, istun
Stanstedi kõledas ee…eesalas? See koht, kus ma olen sunnitud ootama
kolmeni hommikul, et kõik inimesed vilede ja kelladega turvakontrollist
läbi pekstaks.
Paranoilist
virinat – mind on tabanud süvenev kahtlus, et oleksin pidanud number
suuremad matkasaapad ostma. Varbad käiks nagu pisut vastu saapa nina… Ma
mõtlen, kui ma hirmsasti pingutan, siis ma tõesti tunnen saapa nina… Ja
ühtlasi olen nüüd veendunud, et mu vasak jalg on suurem kui parem.
Olen
teekonnaks planeerinud 30 päeva. Guidebook (jaa, vastupidiselt
eelmisele korrale Portugali teel, kus mul tagasisõidupiletit polnud,
pean nüüd ajagraafikut jälgima ja raamat aitab) ütleb, et teekonnaks
Santiagoni oleks hea umbes 33 päeva varuda. Aga midagi pole teha, varem
ei saanud Eestist kuidagi alustada ja 4.juuli tagasisõidukuupäevana on
samuti põhjusega paigas.
Kõige rohkem kardan selle pärast, kuidas mu treenimata jalad vastu peavad ja kas lõõskav päike mu ellu jätab.
…
Kell 00:30. Lennujaamas jalutavad ringi kaks hambuni relvastatud turvameest. Kas tunda ohtu või ohutust?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar