20.07 Santiago->Negreira (ca 21 km)

...džentelmenlikkusest oli pisut teine arusaam Alexisel, kes koperdas hommikul välja Laura toast ja püüdis end hommikusöögilauda nihverdada, kuhu teda ei lastud. Lauragi polnud kõige õitsvam õieke. San Martin Pinario hommikusöök oli see-eest taevas maa peal. Vähemasti harjumuspärase valiku kõrval.  Üritasime end maksimaalse kiirusega maksimaalselt täis õgida ja asusime teele.

Bjorn oli ärganud umbes täpselt viis minutit enne meie kokkulepitud kohtumishetke, küsinud kelleltki, mis kell on ja siis kiiruga välja hüpanud.

Piksel-vaade Santiagole

Lisaks viimasele kahele päevale on nüüd kaks päeva Olveiroani taas tuttav tee. Seega tänast teadsin juba ette nautida, vähemalt esimest poolt. Palju imeilusaid metsavahelisi teid, lisaks Ponte Maceira küla, mis on imeilus ja mida hoolimata sellest ei olegi veel turismiatraktsiooniks pööratud. Tegime Bjorniga sealses baaris kahetunnise peatuse, vaatasime jõge ja sealset tammi.

Selline veinipokaal

Jose

 

Pärast eilset Santiago-õhtut oli tänaseks õhtuks soss väljas ja paras uneskõndimise tunne. Sattusime Adele’i, Jose, Laura ja Marcoga õhtul kohalikku baari, mis meenutas sellist veidrat külaversiooni hard Rock Cafe’dest. Baarmane-jõmme oli üsna keeruline eristada kohalik-jõmmidest. Üks purjakil ärimees asus näiteks meie seltskonnaga tutvust sobitama. Nägi välja nagu Silvester Stallone’i teisiks ja tahtis muudkui oma eri kohtades asuvaid tätoveeringuid näidata. Ütles, et elab 8 km edasi, camino möödub ta kodust, et tema tahab meile hommikul kohvi pakkuda. Etteruttavalt võib öelda, et kohvi nägi ta hommikul sel ajal kui sealt mööda kõndisime paremal juhul ehk unes.