tag:blogger.com,1999:blog-15283261355793191362024-02-18T21:27:29.143-08:00El CaminoVia de la Plata, Camino Primitivo, Põhja tee, Prantsuse tee, Portugali teeKeiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.comBlogger169125tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-3518910518128096812019-01-17T17:30:00.000-08:002019-01-17T09:10:17.865-08:00<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Selgituseks, selles blogis olen tekstid üles riputanud igasugusele blogiloogikale vastupidises järjekorras, sest minu meelest on hirmus tüütu lugeda tekste, noh, vastupidi. Teate küll, alustate algusest ja liigute lõpu poole, mitte vastupidi. Ma ei ole ikka veel päris kindel, kas see on nüüd siis loogilisem või ebaloogilisem variant...</span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;">Teedest Santiagosse on üksjagu kirjutatud ja info on hõlpsasti kättesaadav (nt lehel camino.ee), ent kui kellelgi siia blogilehele sattunutest on mingisuguseid konkreetsemaid küsimusi, siis patran sel teemal hea meelega.</span></div>
<br />
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span>
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: justify;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhr80L1ZiRWZFpEvr2RSDBAFf6FH8wLtoXqsJZ5sgFwC4_r3wVlVqzIhyphenhyphen7EA6_0VKE5Sr3QKQcfVJSUs94v3CVt30ZvGHs3sq87rf60fcuZBJ06WTY4eBKCB093TVkjkIzx54IK0WvYIJWN/s1600/camino+primitivo+p%25C3%25A4evik.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhr80L1ZiRWZFpEvr2RSDBAFf6FH8wLtoXqsJZ5sgFwC4_r3wVlVqzIhyphenhyphen7EA6_0VKE5Sr3QKQcfVJSUs94v3CVt30ZvGHs3sq87rf60fcuZBJ06WTY4eBKCB093TVkjkIzx54IK0WvYIJWN/s320/camino+primitivo+p%25C3%25A4evik.jpg" width="251" /></a></div>
<div style="text-align: justify;">
<span style="font-family: "arial" , "helvetica" , sans-serif;"><br /></span></div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-13644975509957243802019-01-16T17:29:00.000-08:002019-01-17T09:17:38.613-08:00Portugali tee. 19. september 2018, Tallinn-> Stansted-> Lissabon<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDy-otz3-3dNDa3iiIK8P4IcRxhzCdMvRe-EnyVtJIbZ6Ltna6Bj2yg18WvQjvOVYLl40ceoHw8rYJo4QSu409jpKXbmCmvK6602afNHdgo-8eXsIAG-rRvGuT0IjCj-mc5RHIxt5sj26A/s1600/DSC03098.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiDy-otz3-3dNDa3iiIK8P4IcRxhzCdMvRe-EnyVtJIbZ6Ltna6Bj2yg18WvQjvOVYLl40ceoHw8rYJo4QSu409jpKXbmCmvK6602afNHdgo-8eXsIAG-rRvGuT0IjCj-mc5RHIxt5sj26A/s320/DSC03098.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Reisipäevikut iseloomustavad algsel kujul muuhulgas korralikud varesejalad. Internetti trükkimiseks paras väljakutse.</td></tr>
</tbody></table>
Jõudsin napilt mõtlema hakata, et ei tea, mis siis seekord lennujaamas juhtub (enamasti midagi ikka juhtub), kui selgus, mis arukamatel ammu selge: sina ei pea mitte lennupileteid läbi kahtlaste odavfirmade ostma. Kui seda teha kiwi.comi kaudu Ryanairile, siis on see nähtavasti nagu õnnetus, mis ootab juhtumist. Ehk et Kiwi tahab ise reisija nimel check-ini teha. Boarding passidega meil lõpuks ka tuli, aga mida ma ei osanud kontrollida, oli see, et saadetud oli vaid Stansted-Lissaboni pardakaart. Avastasin selle siis, kui juba lennujaama sõitma hakkasin.<br />
<br />
Edasine: minimaalselt maganud ja maksimaalselt töötanud Joonas viis mind lennujaama, teel sinna tegin kõrvalistmel läbi kogu kadalipu, et kuskilt üles kaevata kiwi klienditeenindus (see eeldab tõesõna põhjalikku kaevamist), mis esimese hooga pakub häältuvastusega robotit. Sel ajal, kui tegin teed Ryanairi check-in lauani, et neile 55 eurot kogu selle kammi eest anda, sai Joonas võimaluse kuulata telefonitorust suurejoonelist rahustavat paaniflöötide esitatud ootemuusikat.<br />
<br />
Positiivsest küljest: millalgi lõpuks liinile ilmunud kiwi klienditeenindaja lubas, et kui nüüd läbi kõikide labürintide nende kaebuste lehele jõuda ja sinna 14 päeva jooksul üles laadida skaneeritud tšekk, siis ehk kannavad nad selle 55 eurot tagasi. <br />
<br />
Kogu selle rõõmu kestel polnudki hetkegi aega mõelda sellele, ET ma nüüd lähen ja MIDA või KAS ma sellelt reisilt ootan. Natuke kahju oli, et üht inimest, kellele lootsin tsau öelda, ei olnud, ent igavesti hea meel oli, et sõber oli. Tema olemasolu lahendas ühtlasi dilemma, kas nutta, vihastada või naerda, ilmselgelt langes liisk hüääni kombel irvitamisele.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFK5LdxkAuWbvH143cZZe3rgW-QbZMTb9RxCssV6sQG7tsue2p8eZ4lzHiEAgTN-DbPMZGgW5NI1-cnydNr-Au1rLNHf_ZFKolkyMAaYktBIi1OZjJGvHjHmElW48IWn0r7_5uWEGDz7XQ/s1600/DSC_0833.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiFK5LdxkAuWbvH143cZZe3rgW-QbZMTb9RxCssV6sQG7tsue2p8eZ4lzHiEAgTN-DbPMZGgW5NI1-cnydNr-Au1rLNHf_ZFKolkyMAaYktBIi1OZjJGvHjHmElW48IWn0r7_5uWEGDz7XQ/s320/DSC_0833.JPG" width="320" /></a><br />
Vahepeatus Stanstedis. See lennujaam on mulle alati seostunud lõputu infernoga. Raporteerin: tunne pole muutunud.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTBq8tV6Jx8kXfyD0h522e5SGua-zBjjgpjk_ouE6BZJ3uQ19VHRtlRF-OtLC67DEFTYQ-SrG_y6kSlG545AuJENP3_HTA1F9ahoFyvYaD7a9SBPQViHSpcOowT0YDGAECyXReiMY9ZUiU/s1600/DSC_0834.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhTBq8tV6Jx8kXfyD0h522e5SGua-zBjjgpjk_ouE6BZJ3uQ19VHRtlRF-OtLC67DEFTYQ-SrG_y6kSlG545AuJENP3_HTA1F9ahoFyvYaD7a9SBPQViHSpcOowT0YDGAECyXReiMY9ZUiU/s320/DSC_0834.JPG" width="320" /></a><br />
Lissabon. Orienteerumine lennujaamast on lihtne ja mugav. Hostel, Travellers House rua Augustal tähendas sooja vastuvõttu ja mõnusat atmosfääri. Igal õhtul pakutakse mõne euro eest tegevusi (street art tour, fado night vmt). Hostelisse jõudsin kell kaheksa õhtul. Kadi, kes teeb kaasa teekonna Portoni, saabus varasema lennuga ja oli jõudnud juba pisut linnas ringi vaadata. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLQrRObN1epkoc2_WeCBYWHKSRn8i9t0juWZwJZSbhhbNPt92l4oZ3XYZ0DSm0kiWf_t30V0nBq4i8X0quC2IGqKOwwiEeRPZ5vpfhFkHA1SXVr5rGboQsda1TCsNFaxfMD_ULQh78uJt_/s1600/DSC_0837.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjLQrRObN1epkoc2_WeCBYWHKSRn8i9t0juWZwJZSbhhbNPt92l4oZ3XYZ0DSm0kiWf_t30V0nBq4i8X0quC2IGqKOwwiEeRPZ5vpfhFkHA1SXVr5rGboQsda1TCsNFaxfMD_ULQh78uJt_/s320/DSC_0837.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
Viskasin sisuliselt asjad üle ukse ning poole tunni pärast võtsime juba Kadi ja hostelist leitud uue tuttava, argentiinlase Sebastianiga rõõmsalt vinho verdet ja veel pool tundi hiljem jalutasime, sangriaga täidetud topsid käes, mööda imeilusat öist Lissaboni, vaatasime tänavakunsti ja parkimismaja, mille iga korruse kunstiga täitmiseks oli korraldatud konkurss, kuulasime pisikeses baaris mingisugust aafrika-portugali...ish muusikakombinatsiooni esitavaid muusikuid. Üks kohalik tegelane rääkis, et Lissaboni kunstielu olla just praegu absoluutses tipus ja pealetulev gentrifikatsioon veel kunstnike väljasöömises ei väljendu, ehkki elamispinnad on üha kallimad. Töötus olla viimase kolme aastaga oluliselt vähenenud.</div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghBf9eZZGc18kiYbklkut2k24OIQtoK3cY_Yjqp38g9HSzIrSRTTYAvhLKY7rjZPghfe1Hch4wVEUWtV8cyD8U2VdoU56tRgHmnUKe1WV1FEYqquqZLmdo09aW2fCrU_pwv8RDgrdFiMYK/s1600/DSC_0838.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghBf9eZZGc18kiYbklkut2k24OIQtoK3cY_Yjqp38g9HSzIrSRTTYAvhLKY7rjZPghfe1Hch4wVEUWtV8cyD8U2VdoU56tRgHmnUKe1WV1FEYqquqZLmdo09aW2fCrU_pwv8RDgrdFiMYK/s320/DSC_0838.JPG" width="320" /></a><br />
Õhtu lõpetuseks ostsime ainsast söögikohast, mille veel avatuna leidsime, liiga kallist pitsat, hävitasime selle hostelis kiirelt ja efektiivselt ning läksime magama.</div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQdjfUYGQl9_QorVE1ySkTnJXGabn3wuZLlzPIMoJkDltGezL1hjLsBTI3-Sv6_RsWITon_RXhg9Qd5vV_AXq9J6FOa98o41CZX4l2s0dVBw9M_HDlb1f6CuKhT4HercljOJp6EnsqISu5/s1600/DSC_0851.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhQdjfUYGQl9_QorVE1ySkTnJXGabn3wuZLlzPIMoJkDltGezL1hjLsBTI3-Sv6_RsWITon_RXhg9Qd5vV_AXq9J6FOa98o41CZX4l2s0dVBw9M_HDlb1f6CuKhT4HercljOJp6EnsqISu5/s320/DSC_0851.JPG" width="320" /></a></div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-25754979173463245372019-01-16T17:28:00.000-08:002019-01-17T09:00:28.106-08:0020. september, Lissabon<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdaLR5sZW97Unl661E6qdUrIdRAysC5SXdC3VFVBUL4J3jXVtZYxScdjC0ruG1DjA_nBPEr6Do0YgKSGxoXtzekT1N_O_Xw6KG2x4PfiV5iumJHKM1D7XquftmlhKhNnu1R7oJcd4bppOf/s1600/IMG-20180921-WA0002.jpg" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1599" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjdaLR5sZW97Unl661E6qdUrIdRAysC5SXdC3VFVBUL4J3jXVtZYxScdjC0ruG1DjA_nBPEr6Do0YgKSGxoXtzekT1N_O_Xw6KG2x4PfiV5iumJHKM1D7XquftmlhKhNnu1R7oJcd4bppOf/s320/IMG-20180921-WA0002.jpg" width="179" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Ärkasin hommikul vara, küllap segu reisiärevusest ja ajavahest ning võib-olla kergest peatuikest. Ajaks, kui Kadi ärkas, olin kofeiiniüledoosis ja keksisin ringi, potentsiaalne päevaplaan (sündinud konsulteerides hosteli perenaise ja googlega) käes. Muide, siin hostelis annavad tooni vanemad härrad ja prouad, mitte noored backpackerid. Vähemasti üks proua, kellega rääkima sattusime, reisib mõnuga üksi. Jäin mõtlema, et see võiks olla see, milline mina pensionärina olla tahaksin: jätkuvalt maailma osas uudishimulik ja mitte veel liiga mugav ega füüsiliselt katki (olgu, finantsi võiks reisimiseks ka olla).<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsNHYRgL7C9i41fZ-UeOL3cBfUlwhNRJw5jzsMjnjDMOhMYzeHp-IF_QhCmN2fosHWkEaWNfETulQJ2vYgEDTpMOgpQ8Ax0neu3qag2UILnM2230XNQp7fkExyCR_46RZCasqmhni7YHxf/s1600/DSC_0862.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgsNHYRgL7C9i41fZ-UeOL3cBfUlwhNRJw5jzsMjnjDMOhMYzeHp-IF_QhCmN2fosHWkEaWNfETulQJ2vYgEDTpMOgpQ8Ax0neu3qag2UILnM2230XNQp7fkExyCR_46RZCasqmhni7YHxf/s320/DSC_0862.JPG" width="180" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSMd2o2Yd24j4x97mB3HccmrEHh1AhEPFE5F_u4FjbbmyO735CIkLu1N6LOY4pDTr2ZzO7EP-UQRiRwJUy0PUFGyfDSEHC4rKXnDn2MDdLDYBd2X71CtfPrr6HvaeZ6J4gdmwAMI7ZYCQ2/s1600/IMG-20180921-WA0006.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="774" data-original-width="1376" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiSMd2o2Yd24j4x97mB3HccmrEHh1AhEPFE5F_u4FjbbmyO735CIkLu1N6LOY4pDTr2ZzO7EP-UQRiRwJUy0PUFGyfDSEHC4rKXnDn2MDdLDYBd2X71CtfPrr6HvaeZ6J4gdmwAMI7ZYCQ2/s320/IMG-20180921-WA0006.jpg" width="320" /></a><br />
<br />
<div>
Päev sai selline: hostelile lähedalasuvast Sé katedraalist sai Kadi palverändurite passi, credenciali, ja mina olemasolevasse passi esimese templi (õigupoolest teise, Eesti oma oli juba ees, sest passi sain Jaakobitee sõprade seltsilt). Seejärel laenutasime rattad ja panime Kadi ja Sebastianiga mööda jõekallast Belani poole ajama. Lissaboni ainus rattasõbralik koht näibki olevat jõekallas, igal pool mujal tundub ebamugav ja kergelt eluohtlik. See tee oli aga nii mugav, et minu tavapärane rattahirm hajus vaikselt. Kõikvõimalikke torne ja muuseume vaatasime väljaspoolt, neisse sisenemiseks motivatsiooni ei leidnud. Küll aga oli kindel plaan minna Belemi tuntuimasse pastel de natas’te kohta. Hiiglaslik sööklalaadne koht, kus värsked pagaritooted otse ahjust inimeste suhu jõuavad. </div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnGeoGJG9eJcWSg1HymOO6nrwqtkbjKbW-9S7ihl592hl2BCNWqqHrNSSMQT6q_GhUxAp-6Zn_LxeSOTYKunFFdZkk-6s8OstRxWQUBwLNHakHMWVD0v9bRT7OBDpiok3gw8vHCq9OLLC_/s1600/DSC_0869.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgnGeoGJG9eJcWSg1HymOO6nrwqtkbjKbW-9S7ihl592hl2BCNWqqHrNSSMQT6q_GhUxAp-6Zn_LxeSOTYKunFFdZkk-6s8OstRxWQUBwLNHakHMWVD0v9bRT7OBDpiok3gw8vHCq9OLLC_/s320/DSC_0869.JPG" width="320" /></a><br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9KbNJNAe2iXdn1YcBkM59IJMdj-2g4B51dRp_qXkVWN3Tc7OSjhIZf45amZ_3fzNfSNIvyl39zcETHWgJ_d_D6tmDVrypzlds7h78fGRacRNQUb-dyIZfuZWUstRrxCmCCs6u51qakWVt/s1600/DSC_0854.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9KbNJNAe2iXdn1YcBkM59IJMdj-2g4B51dRp_qXkVWN3Tc7OSjhIZf45amZ_3fzNfSNIvyl39zcETHWgJ_d_D6tmDVrypzlds7h78fGRacRNQUb-dyIZfuZWUstRrxCmCCs6u51qakWVt/s320/DSC_0854.JPG" width="320" /></a><br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_wrTGTPEmtxjEkaGi7qGB1EvRC5c4r1QGVtJ-m91lYSazXuwQ6S6MgIAcRIueGbFQu9_JF5SkOjYMB82PPPFMac5dy0R5NaRlmJwvMSfEPo8OCjfN8aIttTyaqTCN5jgSw95FT1lcsY-P/s1600/DSC_0876.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj_wrTGTPEmtxjEkaGi7qGB1EvRC5c4r1QGVtJ-m91lYSazXuwQ6S6MgIAcRIueGbFQu9_JF5SkOjYMB82PPPFMac5dy0R5NaRlmJwvMSfEPo8OCjfN8aIttTyaqTCN5jgSw95FT1lcsY-P/s320/DSC_0876.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
Järgmiseks otsisime rattateede turvatsoonist väljudes üles LX Factory, mille ekvivalent võiks Tallinnas olla Telliskivi loomelinnak. Asub see silla all, mis meenutab Golden Gate Bridge’i (teispool silda paistab omakorda väike versioon tollest va Brasiilia Jeesuse kujust). Tuntumaid kohti on seal ilmselt raamatupood (-kogu?), hiiglaslikus endises tehaseruumis laiutavad raamaturiiulid, keset ruumi hõljub jalgratturi siluett, kõige viimasel korrusel oli hetkel aga näitus leiutistest, mis meenutasid jaburaid putukaid ja millel praktilist eesmärki ei olnud.</div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjwauQI_iMQ61H0DSlpgV88lj0eDF_WbHmRlZqFqPnxrUjA5uJ22ZnIbnQbkTq8pLlX2p7jnfro0Ir-kh7zdVWPG6o4PcgOVmSawZvF0R8wzSxqiaGqZ4YZOnW6cWQZqXX0a51G25xyBLQ/s1600/DSC_0873.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjwauQI_iMQ61H0DSlpgV88lj0eDF_WbHmRlZqFqPnxrUjA5uJ22ZnIbnQbkTq8pLlX2p7jnfro0Ir-kh7zdVWPG6o4PcgOVmSawZvF0R8wzSxqiaGqZ4YZOnW6cWQZqXX0a51G25xyBLQ/s320/DSC_0873.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEir2smG6DBgOiJpUQVbrIFRbt0lYjvG8qsLnUR1KrbNsn9RYrRTaa15IsyUvz0oRhOZp-prewwcCJJMsS6H0B_GY4Vn4_tsvUVa2pFBWGe4Eu-nC6PjEvtqyJIrI0sz2aWO5kcsHmK5g8SN/s1600/DSC_0882.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEir2smG6DBgOiJpUQVbrIFRbt0lYjvG8qsLnUR1KrbNsn9RYrRTaa15IsyUvz0oRhOZp-prewwcCJJMsS6H0B_GY4Vn4_tsvUVa2pFBWGe4Eu-nC6PjEvtqyJIrI0sz2aWO5kcsHmK5g8SN/s320/DSC_0882.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHAzwmTSjVmjU1fZvy8m1P7GiZj9CZTRdutCT6lXkosHmW1ghhsralhFZ8a53ClxT-Z0rPl-rQLxeRN-KP2N1sru2lo0EsVw6uN6GCc1FSansM2hyphenhyphen_lPjrq0kXn9COBSwnDuusBlT7nf8a/s1600/DSC_0878.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiHAzwmTSjVmjU1fZvy8m1P7GiZj9CZTRdutCT6lXkosHmW1ghhsralhFZ8a53ClxT-Z0rPl-rQLxeRN-KP2N1sru2lo0EsVw6uN6GCc1FSansM2hyphenhyphen_lPjrq0kXn9COBSwnDuusBlT7nf8a/s320/DSC_0878.JPG" width="180" /></a></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQhYiO0Vwdb7TO2i1JDHznc5urDo7u7Ql3dZKbDRWPsNIX-bLhRl0rYAYVRTl17hTPepvnxeXwS0YOMNgi9XBEHli2fXT39Lw3910IOCbtyPUVJZeNzHWVNF-0WYE-LEORuFFZmZly2q2c/s1600/DSC_0888.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQhYiO0Vwdb7TO2i1JDHznc5urDo7u7Ql3dZKbDRWPsNIX-bLhRl0rYAYVRTl17hTPepvnxeXwS0YOMNgi9XBEHli2fXT39Lw3910IOCbtyPUVJZeNzHWVNF-0WYE-LEORuFFZmZly2q2c/s320/DSC_0888.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Pärast viisime rattad laenutusse tagasi ja otsisime peaväljaku lähedalt üles teise tuntuima pastel de natade koha, Natas Factory. Haukasime magusale korvikesele kõrvale šokolaadist sõrmkübarasse kallatud kirsiliööri ja leidsime, et elu üle kurta pole põhjust. Eriti, kuna õhtu jätkus ühel Lissaboni lõpututest trepp-tänavatest, kus jõime mõnuga käsitööõlut (mida veel) ja tegime õhtusöögini aega parajaks. Sihikule võtsime Hele soovitatud Bairro do Avillezi, mis koosneb kolmest eri tüüpi restoranist: fine dining, tavern ja… midagi veel, ütleb minu igati hea mälu mulle. Menüü on koostatud nii, et seda hea sõbraga jagada oleks. <br />
<br />
Enne sattusime aga õige veidrale üritusele. White Partyle, mis tähendas läheduses väljakul tantsivaid inimesi. Täispuhutud mehike, hiigelkarkudel naine, ükssarvik-naine kokteiliklaasis, tantsijad… Üle väljaku üürgas DJ-muusika. Veidraks ei teinud seda aga mitte kõik, mida me enda ees nägime, vaid plakat, mille alumises nurgas oli sirp ja vasar. Kui Kadi ühest õllekast selle kohta uuris, teadsid kohalikud mehed Põhjala Virmaliste õllest rohkem kui White Party’st. Ütlesid vaid seda, et see kräu käib juba teist päeva ja on ilmselt kuidagi seotud taksojuhtide streigi ja kommunistliku parteiga.<br />
<br />
Söömaaeg Avillezis: võime omakorda edasi soovitada neile, kes Lissaboni satuvad. On väärt värk küll. <br />
<br />
Õhtu lõpuks olin aga külma saanud, võtsime hostelist soojemad riided üll ja suundusime Alfamasse ehk vanemasse linnaossa, mille väikesed tänavad tekitavad labürindi tunde. Lootsime kuulda fadot, mis kuskil ukse peal kõlkudes ka õnneks läks. Fado-kohad tähendavad üldiselt aga seda, et sissepääsu enese eest ilmselt maksma ei peagi, kuulamise eest maksad kaudselt hoopis läbi tavapärasest oluliselt kõrgema hinnaga söökide. Kogemata sattusime veel kõige pisemasse baari, mida ma eales näinud olen. Ulysses Speakeasys (kindel soovitus!) tegutses kanadalane Manuel. Ruumi mahub tihedalt kõrvuti maksimaalselt kaheksa inimest. Tulemuseks oli mõistagi meeleolukas õhtu, kus kõik kõigiga vestlesid. Isegi pühendunud eestlane ei saaks nii väikeses ruumis teiste ignoreerimisega hakkama, kahtlustan. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3-LPY0oi-a5RB_VGUGIeURVpzmi7in1i-CyKVB-zZom6_YJQ0nb_RWbLZ2boC-jjwAbco4SBUImXNmwFyCNVbi48Jl9dvMqPRtjc8DxymLhZAgu-DRkc1_xJs5JR3mSz-p5hcS35CXNxr/s1600/IMG-20180921-WA0005.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1599" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3-LPY0oi-a5RB_VGUGIeURVpzmi7in1i-CyKVB-zZom6_YJQ0nb_RWbLZ2boC-jjwAbco4SBUImXNmwFyCNVbi48Jl9dvMqPRtjc8DxymLhZAgu-DRkc1_xJs5JR3mSz-p5hcS35CXNxr/s320/IMG-20180921-WA0005.jpg" width="179" /></a></div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-53784407192757324082019-01-16T17:27:00.000-08:002019-01-17T09:00:36.268-08:0021. oktoober, Lissabon<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB1BSmdtc6Z2XlMu-lb1WNWIkM4HNvFo7m5389Pj8PIAWnjkOH_b9yiaa-r6hs29TbxKd-ITdfP_sh4f_mdbSzveibpNgSW6o1iT1x6tVaTfW0tHWVdOEz0jPZ69-7FnYsczmWebyfHwg0/s1600/IMG-20180921-WA0004.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1599" data-original-width="900" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjB1BSmdtc6Z2XlMu-lb1WNWIkM4HNvFo7m5389Pj8PIAWnjkOH_b9yiaa-r6hs29TbxKd-ITdfP_sh4f_mdbSzveibpNgSW6o1iT1x6tVaTfW0tHWVdOEz0jPZ69-7FnYsczmWebyfHwg0/s320/IMG-20180921-WA0004.jpg" width="179" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
Ärkasin korraliku kurguvaluga, mis peale muutusin muidugi hetkega kõige hädisemaks olevuseks maal. Käik Decathloni päädis viieeurose ostuga ehk minu uue parima sõbra, kõndimiskepiga. Seejärel läksime akvedukti kaema. Üsna impressiivne värk. Sebastian ostis paralleelselt samaks õhtuks lennupileti Barcelonasse. Mõistagi jõudsime päeva jooksul ka kahes eri kohas pastel de natasid proovida. Tunnike õhtust jõuund ja sööma. Kohas nimega Botas saime kala, mille maitse ja tekstuur õnneks restorani nimele ei vastanud. <br />
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidTgzRQlcXGttRWooi_KrzpxowVu6H9RI6Na04RBETajY89_EjZpWTU2KPkVZcKTgzgtOdFqa9DcEclQSswOxpUNPzcNT3EdRxh0Bn7JG-Xst3ktGVFhVtMU2tE86I2jvLB4XLTyJ_xr7M/s1600/DSC_6023.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="789" data-original-width="1403" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidTgzRQlcXGttRWooi_KrzpxowVu6H9RI6Na04RBETajY89_EjZpWTU2KPkVZcKTgzgtOdFqa9DcEclQSswOxpUNPzcNT3EdRxh0Bn7JG-Xst3ktGVFhVtMU2tE86I2jvLB4XLTyJ_xr7M/s320/DSC_6023.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyP6ymD8efwLx5kzI-lksRhKIokmagVQ8Oq57bOi68r53_YxR-bI2lX0q6zd1ZaTPr_Y9rChijrqTPNFdj_XtvKwu-aJjTMbaHu7PUH-jhsOeQ88VXV634KA1jkCS95NchVjKwiu0zG2v9/s1600/DSC_6113.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyP6ymD8efwLx5kzI-lksRhKIokmagVQ8Oq57bOi68r53_YxR-bI2lX0q6zd1ZaTPr_Y9rChijrqTPNFdj_XtvKwu-aJjTMbaHu7PUH-jhsOeQ88VXV634KA1jkCS95NchVjKwiu0zG2v9/s320/DSC_6113.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkqphLzVd3xVJ6qW_9wtfqIr3DRCf9L6N5OudpMMVKrdZszm96x2GvXr9n_i72d7BKbTGR4pjMqYEDy8IWQ3e2BDJol9JSsEVhaIv42O0j9tqBi0aEm7BTTq0Uotk4wZUj8fdeLykxTlx9/s1600/DSC_6102.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkqphLzVd3xVJ6qW_9wtfqIr3DRCf9L6N5OudpMMVKrdZszm96x2GvXr9n_i72d7BKbTGR4pjMqYEDy8IWQ3e2BDJol9JSsEVhaIv42O0j9tqBi0aEm7BTTq0Uotk4wZUj8fdeLykxTlx9/s320/DSC_6102.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-35025430544618833752019-01-16T17:26:00.000-08:002019-01-17T23:28:01.916-08:0022. oktoober, Lissabon-> Alpriate (ca 23 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBT6vFPcf80MSU-lV3hXBDs8ygyy_fmekgu64nvIYKuu6tGEEZUmp62hBTGTWdQHwSi94-PLR3hVm4XvEIg76K4GDv3jFnnR19SbeQ8TWpgunHHATJSMwdOIuIe8ChvFtkY6rBOqXdbc6v/s1600/DSC03064.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjBT6vFPcf80MSU-lV3hXBDs8ygyy_fmekgu64nvIYKuu6tGEEZUmp62hBTGTWdQHwSi94-PLR3hVm4XvEIg76K4GDv3jFnnR19SbeQ8TWpgunHHATJSMwdOIuIe8ChvFtkY6rBOqXdbc6v/s320/DSC03064.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
On laupäev, esimene päev caminol. Start on hiline. Sööma jõuame Kadiga alles veidi pärast kaheksat ja arutame maailma ägeda briti vanaprouaga, kes reisib üksi ringi ja igatseb piimaga teed.</div>
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZnlFwHP_mDP2qgZ-sk65vQcJA4LswqpWLPA6gpkkFkZHccp6urdPHiRuJ7ElUk3i9RebMPgEPFx5v_JlIEsHiR7joYrgrl3DkhcHSosl2T03udxosev7TrzavDoVYYJ193N9SCZ5M1Sb1/s1600/DSC_6131.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZnlFwHP_mDP2qgZ-sk65vQcJA4LswqpWLPA6gpkkFkZHccp6urdPHiRuJ7ElUk3i9RebMPgEPFx5v_JlIEsHiR7joYrgrl3DkhcHSosl2T03udxosev7TrzavDoVYYJ193N9SCZ5M1Sb1/s320/DSC_6131.JPG" width="179" /></a><br />
Camino n-ö ametlik alguspunkt on Sé katedraal, kust algab igati eeskujulikult nooltega märgistatud tee. Santiagosse suunavad kollased nooled kattuvad esimestel päevadel Fatima poole näitavate siniste nooltega. Enne, kui linna piir veel kuskiltki paistma hakkas, sattusime läbi kõndima kirbuturult, kus soovija võib osta endale näiteks suurepärases korras mannekeeni käe.<br />
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcNRPlH3mxBLxckbBbiR2SD14xvjDOqo2ywL9r2yI91_6vMq8c1kKn-JHM4CxSmCcaI3FH1f2HeQ9KhVqyPYLLmHzFWRQxh-2YB_N-TWdR7xzeHLBR0wNuivHHttk0DAKG0KlOW0lWIUqZ/s1600/DSC_0930.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhcNRPlH3mxBLxckbBbiR2SD14xvjDOqo2ywL9r2yI91_6vMq8c1kKn-JHM4CxSmCcaI3FH1f2HeQ9KhVqyPYLLmHzFWRQxh-2YB_N-TWdR7xzeHLBR0wNuivHHttk0DAKG0KlOW0lWIUqZ/s320/DSC_0930.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Alfama linnaosast välja jõudes on tee kuni paarkümmend aastat tagasi ehitatud EXPO aladeni üsna üksluine. Seejärel jõuab matkaja ühtäkki futuristlikku maailma, mis meenutab 90ndate mingit Cartoon Networki multikat (mäletan, et käisin klassiõe juures vaatamas, minu kodus olid ainult Eesti kanalid, nii et ei mingisuguseid päev läbi kestvaid multikaid ega ka tasuta soome keele õpet). Alles pärast seda juhatab camino lõpuks ka vee äärde, ehkki tee on kulgenud sellega paralleelselt juba kilomeetreid. </div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwe1ItM-W1flJP_ccmI-1nPox78Sr4Oykn7Q6lqK_XLCMe4YbvCPooJwnsMg5-R7IXLcQ14SAs5-15L9gIBpu58dLZIkPvLldQrWA0eCcdgO5lV73Iu0jRg7TsljiLMdiDq7m1jOr5CmPu/s1600/DSC_0960.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwe1ItM-W1flJP_ccmI-1nPox78Sr4Oykn7Q6lqK_XLCMe4YbvCPooJwnsMg5-R7IXLcQ14SAs5-15L9gIBpu58dLZIkPvLldQrWA0eCcdgO5lV73Iu0jRg7TsljiLMdiDq7m1jOr5CmPu/s320/DSC_0960.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Siinsamas on ka Vasco da Gama sild, üle 17 km pikk, kui õigesti mäletan. Pikkuselt peaks see kirjade järgi mahtuma maailma esikümnesse, Euroopas on igal juhul esirinnas.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirawTQZSPbeYi3AhvrVjm3lLXME-32SxN9NlluFTVrG52ell1nCZ-PMBc4uhtCmHkdtdOBqY4KFRdT9fYgAZG30Sgi2-LaWzhXHjyjIw2fdlVE7wkaMLDzr7CREoISY7CnrVc5D04kA15K/s1600/DSC_0956.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEirawTQZSPbeYi3AhvrVjm3lLXME-32SxN9NlluFTVrG52ell1nCZ-PMBc4uhtCmHkdtdOBqY4KFRdT9fYgAZG30Sgi2-LaWzhXHjyjIw2fdlVE7wkaMLDzr7CREoISY7CnrVc5D04kA15K/s320/DSC_0956.JPG" width="320" /></a><br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Esimene paus on kohvikus D’Nata, mis on üsna juhuslik koht igas muus mõttes, kui välja arvata see, et see vastab meie alguspäevade prioriteetidele ehk sisaldab hunnitus koguses natasid.</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheFyHJp2So51cNtIWtuH8mNBWBsqeB-KKXZ7yV3qfBhKcgudvq43aq_Mi-WDiujoCFoxwgvmZtNxWsHQhWxBvMJFufbgJ_L5sRVyqqy2zIAohkbat75iv8uewIgWzYUvpjXz6yITWkrO-A/s1600/DSC_6139.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="510" data-original-width="1600" height="101" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEheFyHJp2So51cNtIWtuH8mNBWBsqeB-KKXZ7yV3qfBhKcgudvq43aq_Mi-WDiujoCFoxwgvmZtNxWsHQhWxBvMJFufbgJ_L5sRVyqqy2zIAohkbat75iv8uewIgWzYUvpjXz6yITWkrO-A/s320/DSC_6139.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy93xgoMn_k8Q7uqmxiwuQwBFVDumNp3uRJ34BydRVPmYo6a91BfpOpj99Zxsk46rVnZpnchZ55XmeThOewoRxI-ZvoF1ANBPw9cSWJapnL1YIQ2bISjzXAeN74i6klY-9AMAsk0jy1dM7/s1600/DSC_6151.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgy93xgoMn_k8Q7uqmxiwuQwBFVDumNp3uRJ34BydRVPmYo6a91BfpOpj99Zxsk46rVnZpnchZ55XmeThOewoRxI-ZvoF1ANBPw9cSWJapnL1YIQ2bISjzXAeN74i6klY-9AMAsk0jy1dM7/s320/DSC_6151.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7UL_hFvw2_uwNxy3X3OmrRjJPhbnl4zjiZWd7Fh88jZC3Y6_PWVMBDGJm4VKaM1M6lGF9JKIJ-Oukr0_oDb4IwRGhr3T_EScGi2Bl6b7T6hFbeomdA9GpT-iQEG83aNFWkPEyVkk8sFKe/s1600/DSC_6174.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7UL_hFvw2_uwNxy3X3OmrRjJPhbnl4zjiZWd7Fh88jZC3Y6_PWVMBDGJm4VKaM1M6lGF9JKIJ-Oukr0_oDb4IwRGhr3T_EScGi2Bl6b7T6hFbeomdA9GpT-iQEG83aNFWkPEyVkk8sFKe/s320/DSC_6174.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Tee mööda Tejo lisajõge Trancãod osutub aga korralikuks katsumuseks. Maastik on nauditav, mägine ala taamal, jõeke kõrval… Aga mis kuumus! 32-34 kraadi ilma igasuguse varjuta ühes lõppema hakkava veega kipub eluisu kallale. Pettumuse valmistab Granja, mis asub 1,5 km enne sihtkohta ja peaks kirjade järgi sisaldama kohvikut, aga viimane on end küll nii hästi ära peitnud, et tuigerdame otse Alpriate albergi. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinnoCi7-cWY2nHy_Hq0mhSovSpXrcF0XZfggcfcf5i_vL3SJTAqpIHUDMvxUI3_NY8_ZL3sXQUorFiLwhokdZsyt4GafZNQO4j4GPR4R5fcNfEU9eb0BEZzzl9qRx_avaX7MzxlCf91ZTL/s1600/DSC_0964.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEinnoCi7-cWY2nHy_Hq0mhSovSpXrcF0XZfggcfcf5i_vL3SJTAqpIHUDMvxUI3_NY8_ZL3sXQUorFiLwhokdZsyt4GafZNQO4j4GPR4R5fcNfEU9eb0BEZzzl9qRx_avaX7MzxlCf91ZTL/s320/DSC_0964.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Liiga palju paremaks ei tee ülekuumenenud õhkkonda see, et hospitalera Cristina on meile teadmata põhjusel ühtaegu üsna ebasõbralik, ent see-eest ka ebaloogiline. Uksel on silt “completo=full”, mis esimese hooga ära ehmatab. Selgub aga, et oleme tegelikult esimesed, lihtsalt hospitalera arvab, et mis sest sildist ikka, inimesed võivad ju sisse astuda ja küsida. Ülemisel korrusel ööbijad ei tohi kotti kaasa võtta, vaid peavad võtma oma isiklikud asjad kaasa väikese plastkausi sees. Otsustame all ukse juures oleva kahe voodi kasuks. Lärmakam küll, aga vähemasti oma asjade ligi. Lisaks kurjustab Cristina profülaktika mõttes asjade eest, mida me ei teinud ega ka plaaninud teha (nagu koti voodile asetamine). Lõpuks veider dialoog. Cristina: “How many caminos have you done?” Mina: “This is my sixth.” Cristina: “I don’t give a damn, even if it is your 20th.” Mina: “???” <br />
<br />
Selline esimene alberg meie teel siis. Läksime heaga kohalikku baari, kell viis jõime juba rõõmsalt oma teist cervejat. Jumalate jooki, mis minusse sel hetkel puutub. Kadi sammulugeja ütleb, et oleme kõndinud 31 000 sammu. Kukume paariks tunniks magama, sööme ja uuesti magama, mis vähemasti mul küll kõige üleväsimuse ja minu jätkuvalt valutava kurgu ja löriseva nina tõttu liiga hästi välja ei kuku. Korda-mööda käivad üle külma- ja kuumalained. Aga selge on ka see, et edasi saab minna ainult paremaks.</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-48247957745921686092019-01-16T17:25:00.000-08:002019-01-17T09:00:58.171-08:0023. september, Alpriate -> Vilafranca-de-Xira (ca 20 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Camino rutiinis, mille juurde kuulub tavapärasega võrreldes ebaproportsionaalselt palju mõtlemist söögist ja öömajadest, on üks ilusamaid hetki, kui näed silti “Menu: 1 euro = cafe + pastel de nata”.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuqHxYklnkeG9YOlQemKVxImj9UrNZ4R5WxiO9pJB5oDDs4CDRTMV4_avClYfSVpZeDrDbhcKFw8urfk2i1qTvcxrmE2nsdegyGu070xhnCjnPyfMgHQrztl2KHCwA-GkzL4rJbxkE2SrD/s1600/DSC_0972.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuqHxYklnkeG9YOlQemKVxImj9UrNZ4R5WxiO9pJB5oDDs4CDRTMV4_avClYfSVpZeDrDbhcKFw8urfk2i1qTvcxrmE2nsdegyGu070xhnCjnPyfMgHQrztl2KHCwA-GkzL4rJbxkE2SrD/s320/DSC_0972.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQo5znXov_fDjo9K6s7VCWL-Ya4Dces1S5InRGRkzfZSNi8snNflY7mxi_KsphCwtlwnogZ1V4_qAgnilCNrdvXhHPR9eslJz-nT2J31K0J4L8DTLdeerMUFXaZBLBSlCEioPEyqHdDVXu/s1600/DSC_0975.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgQo5znXov_fDjo9K6s7VCWL-Ya4Dces1S5InRGRkzfZSNi8snNflY7mxi_KsphCwtlwnogZ1V4_qAgnilCNrdvXhHPR9eslJz-nT2J31K0J4L8DTLdeerMUFXaZBLBSlCEioPEyqHdDVXu/s320/DSC_0975.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div>
Veider hetk tänasest. Mõni kilomeeter enne sihtkohta jäin ilma oma pisikesest Koolitantsu veepudelist. Leinama jään seda peamiselt klambri tõttu, mis võimaldas teda koti ette aasade külge kinnitada, sest minu koti küljetaskutest ei saa muidu vett niisama lihtsalt kätte. Unustasin pudeli korraks kohvikusse, kus seda täitmas käisin, läksin tagasi peaaegu kohe ja nägin varem enda selja taga seisnud daami kiirel sammul kaugusesse kablutamas, mistõttu julgen oletada, et äsja samas kohas olnud veepudel lahkus temaga. Minu peamine küsimus, mitte, et mul kade meel oleks, aga mind siiralt huvitab, MIDA ta minu mõlkis veepudeliga küll peale kavatseb hakata?<br />
<br />
Muidu oli täna oluliselt lihtsam päev. Alustasime enne poolt kaheksat ja kohale jõudsime enne kõige suuremat leitsakut. Teele jäi ilusaid jõeäärseid radasid, üsna koledaid tööstusrajoone ja kuivõrd on pühapäev, siis mitte ühtki kohvikut enne lõunat. Hommikusöögikohaks sai raudteesillaalune. Eileõhtune sai + tuunikala konserv + oliivid + apelsin. Ei saa kurta.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwgWcSj4Bj65bNOkECKY6qFI39_qw_G-WNhLsPo-bCrslhrqpjYQ5OLWBOIGBnMi75m2D-JCUq0LIlxpzy664J4OPXLLVtoHIC766DOezAjalHgd5GxsVXfMp5Gdd9ggMEsmPhT4GfXsAY/s1600/DSC_0981.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgwgWcSj4Bj65bNOkECKY6qFI39_qw_G-WNhLsPo-bCrslhrqpjYQ5OLWBOIGBnMi75m2D-JCUq0LIlxpzy664J4OPXLLVtoHIC766DOezAjalHgd5GxsVXfMp5Gdd9ggMEsmPhT4GfXsAY/s320/DSC_0981.JPG" width="320" /></a><br />
Vilafranca-de-Xira’s albergi ei ole, peatume DP hostelis, 15 eurot öö, ent selles on lubadus vägagi rikkalikuks hommikusöögiks. <br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYvij4upiPg40t05ZC38yWtENUVotK2V3Qcbb-GeUkSEYCTKH9DGK00E5ezq_ifrUHMajFdWGxRqc4hB_vdvcmte8kdzwNvmW9zbozRfPfma1-nGhNZHgvvtZbi1t_XMGUMIdzP5Kas9UZ/s1600/DSC_0986.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgYvij4upiPg40t05ZC38yWtENUVotK2V3Qcbb-GeUkSEYCTKH9DGK00E5ezq_ifrUHMajFdWGxRqc4hB_vdvcmte8kdzwNvmW9zbozRfPfma1-nGhNZHgvvtZbi1t_XMGUMIdzP5Kas9UZ/s320/DSC_0986.JPG" width="320" /></a><br />
Flor de Tejo on koht jõe kaldal, kõrval seisavad jahid, kui lisada sellesse kombinatsiooni loojuv päike, siis kuidas sa saad MITTE võtta ette veini. Viimase kasuks räägib nii see, et ka kallimates kohtades on majaveini hind ca kolm eurot poole liitri eest ja Portugali ilmselge eelis Hispaania ees on see, et üsna julgelt võib ka valget majaveini küsida. On joodav. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC6SjTUYScFoaUsYTX3a_hy3olK-rWAgWnBgdt47nKryM4lCerX49n908UQBJfUp2G22nSQUxbk-w6RPTtyvtWhVxxH2z0ANIwK7vDEYbvMLvcp4ygL2zi_ef_sVlK__HQXsSio8DKb_55/s1600/DSC_0992.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhC6SjTUYScFoaUsYTX3a_hy3olK-rWAgWnBgdt47nKryM4lCerX49n908UQBJfUp2G22nSQUxbk-w6RPTtyvtWhVxxH2z0ANIwK7vDEYbvMLvcp4ygL2zi_ef_sVlK__HQXsSio8DKb_55/s320/DSC_0992.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEvEheCjK1mHySBez0iBHFw4AI13rqVUH0b1hWA3rfHJJIMHBNs_XBoxnV9d5vEzuECV5XlwT3WttPaEZYo6MB_eGZaJJGD_2yKG6AKRg1BPJreiETbTAs1gSU0zFZpkxlRm9kFedOPAUu/s1600/DSC_0995.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiEvEheCjK1mHySBez0iBHFw4AI13rqVUH0b1hWA3rfHJJIMHBNs_XBoxnV9d5vEzuECV5XlwT3WttPaEZYo6MB_eGZaJJGD_2yKG6AKRg1BPJreiETbTAs1gSU0zFZpkxlRm9kFedOPAUu/s320/DSC_0995.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Õhtusse ka stseen, mis võiks vabalt kuskil “Love Actually’s” olla, lihtsalt ilma romantika ja kihlumise osata. Pühapäeval pole avatud söögikohtade leidmine ülearu lihtne ülesanne. Ühte pitsakohta sisse astudes uuris Kadi, kas me siitkandist ka restorani võiksime leida. Selle asemel, et meid kuu peale saata (tulevad ühte söögikohta teise söögikoha kohta uurima, mis?), tuli üks töötaja meile hoopis teed näitama. Temaga liitus teine töötaja ja viimaks ka üks klientidest. Kas keegi üldse pitsakohta jäi, ei tea. Nii me siis sammusime nende juhatusel mööda tänavat, kuniks jõudsime nende isikliku lemmikrestoranini, kus kõik tõepoolest suurepäraselt maitses. </div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-64367925612554726782019-01-16T17:24:00.000-08:002019-01-17T09:01:08.522-08:0024. september, Vilafranca-de-Xira -> Valada (ca 36 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFdg8e8hGfoTwdjQgQNtx_C3XTU1hbD3EMGlS7u2FIuFP1h3Tq4cQ_7ZTpQxfCokBCfpL8YLvz8kEqZ6Kjx3PfQQyzHc-pUNVXZ5X4_FikPDofPwu_20BAPIbLE4wj4SHlLt1p4dIrnock/s1600/DSC_0995.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhFdg8e8hGfoTwdjQgQNtx_C3XTU1hbD3EMGlS7u2FIuFP1h3Tq4cQ_7ZTpQxfCokBCfpL8YLvz8kEqZ6Kjx3PfQQyzHc-pUNVXZ5X4_FikPDofPwu_20BAPIbLE4wj4SHlLt1p4dIrnock/s320/DSC_0995.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Hommikusöögilauas sattusime esimest korda teiste palveränduritega juttu ajama. Tõsi, küll Fatima suunas jalutavate ränduritega. Viiest vanemast iirlasest koosnev seltskond plaanib järgmisel aastal jätkata teekonda Fatimast Santiago poole. Teevadki caminosid sõpruskonnaga ja nädalaste juppidena. On niimoodi ka Prantsuse tee läbi kõndinud.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_jL2XotozArm9FGXjg6ErYL70WhY2znEvz5Ask9yFC84SKVi15E65Q4qCrGtr_qWRXoh4XAu3oEnEr4av1u7C40zNGsejKHz3EAqDx56jrQnY2e5LOFr1s4RIRUu7dX5DmaFxptgxxAAi/s1600/DSC_0999.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg_jL2XotozArm9FGXjg6ErYL70WhY2znEvz5Ask9yFC84SKVi15E65Q4qCrGtr_qWRXoh4XAu3oEnEr4av1u7C40zNGsejKHz3EAqDx56jrQnY2e5LOFr1s4RIRUu7dX5DmaFxptgxxAAi/s320/DSC_0999.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<span style="text-align: center;">Meie ees on valikud, kas pikk päev täna ja lühike homme või vastupidi. Igal juhul näitab ilmateade kestvat kuumalainet. Azambujas, kus lõunat sööme, näitab kraadiklaas päeval kell pool kolm 38 kraadi ja tundub, et temperatuur tõuseb veel. Kuivõrd küsimus on, millisel päeval enesetapjalikkus tõsisemalt ette võtta, siis mõtleme, et parem varem kui hiljem ja viimased 13 kilomeetrit praepannil algab.</span><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie-WeZzo-qAaGHg4Nktmc-xYmSz53hVvxtcm2gouONOe-tMXNEnrEbyja-tDDCp9m9MIfM91D0f_ryHhJVE2hyphenhyphen2oFtSZPn3TkCWOW5WmPLE8vrNraN9BppJAGU5WFitJf7lbPRa3RniWS8/s1600/DSC_1007.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEie-WeZzo-qAaGHg4Nktmc-xYmSz53hVvxtcm2gouONOe-tMXNEnrEbyja-tDDCp9m9MIfM91D0f_ryHhJVE2hyphenhyphen2oFtSZPn3TkCWOW5WmPLE8vrNraN9BppJAGU5WFitJf7lbPRa3RniWS8/s320/DSC_1007.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
Teele jääb haisvat vett, lõhki kuivanud maapinda. Kuus kilomeetrit pea igasuguse varjuta teed raudtee ääres. Natuke päästab see, et kuulan muu unustamiseks podcaste. Vahepeal lõustaraamatus abi järele kräunumine on aidanud, püsikuulatavate hulgas on RadioLab, Ted-Talks, Stuff You Should Know, Moth jt. Täna kuulasin muuhulgas saadet surmast. Huvitav kokkusattumus, sest samal ajal on tuttaval tulemas heli- ja valgusinstallatsioon, mis just sellest teemast räägib. Tema visioon surmajärgsest seisundist. <br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixkgPrlcio7ZqCJUdQplz0KqW0edWnYbU9WGapw59dX_nOT0KWVJaPtFg0zU8bpKT_OEAEOUnLDxdk4V0O7R6LXZSVZXQYvB-yoPf9o1RiHi73A-LKrSlpoT3v9qms2BiS-cpzrp6M1XaW/s1600/DSC_1004.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEixkgPrlcio7ZqCJUdQplz0KqW0edWnYbU9WGapw59dX_nOT0KWVJaPtFg0zU8bpKT_OEAEOUnLDxdk4V0O7R6LXZSVZXQYvB-yoPf9o1RiHi73A-LKrSlpoT3v9qms2BiS-cpzrp6M1XaW/s320/DSC_1004.JPG" width="320" /></a><br />
Kuulan inimeste nägemusi surmast, selleks valmistumisest ja selle olemasoluga toime tulemisest. <br />
<br />
Sobiv koht (on või?) üle mainida, et kui mind enam ei ole (mis juhtub loodetavasti vanas eas, pärast täisväärtusliku elu elamist une pealt, onju), siis mõned punktid, kellele iganes peaks korda minema: kremeerida, palun. Mitte ülearu öko, aga ei taha mulla alla vedelema. Ja tuhk võiks kah mitte kuskile maapõue vedelema jääda, vaid mingi klišeelikult looduskaunis koht nagu ääretu ookean, sobiks laiali puistamiseks minu poolest kenasti. Kadi täiendab, et tuhaga on variante üksjagu, mõnele puule väetiseks või teemandiks pressida, näiteks. Aa, ja matused võiksid küll olla. Sellised, kus on vähemasti üks laul, mis ajaks kõik naerma ja üks, mis pisara silma toob. Inimesed võiksid kenasti süüa saada, Eesti metsade terviseks pitsikese viina võtta ja muidu lõbusaid lugusid rääkida. <br />
<br />
Aga olgu. <br />
<br />
Kuumalaine on muutnud olukorra infernoks. Eriti kui eksida nii 20 minutiks teelt. See aeg on palju pikem, kui ükskõik millises muus olukorras. Kadi kaotas veini täis pudeli (väike kaotus) ja vett täis pudeli (suur kaotus). Kahe peale kokku oleme nüüdseks kaotanud igatahes muljetavaldava arvu pudeleid. Järgnes kergemat sorti ahastus, ent kui ühe puu all olukorda vaagisime, jäi meie kõrval seisma auto. Härra, kes selles istus, oli valmis kohe tuldud teed tagasi sõitma, et meid sihtpunkti viia, ent meie plaan oli seni, kuniks veel ühes tükis, ikkagi ise kõndida, küll aga olime enam kui rõõmsad kanistris olnud vee üle. Tõsi, see lõhnas nii tugevalt mingite kemikaalide järele, et juua me seda ei julgenud, ent tegime märjaks peakatted ja särgid ja elukvaliteet oli märksa parem.<br />
<br />
Reguengost alates tekkisid teele minu jaoks üsna naljakad asjad, mida ma ei oska liiga hästi kirjeldada, sõnaga, peateest madalamad või kõrgemad kohad, kuhu viisid trepid. Ronid näiteks trepist üles ja oled hiiglasliku betoonist jalutusraja peal. Midagi üleujutustega seoses? Ei tea.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3uMsJU5dFo3g_fhF6Hv9Xi7UiagaHvikb-_yUP6mRq3USjxfV7COBK3E7iCnNRah6r_kizsQxvyJrjVzDmzCR2dTMjX8yIXXfPRkll71yqRKHikHcq6S94TQq0c_Wwg5Mul2crRTLoCte/s1600/DSC_6242.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj3uMsJU5dFo3g_fhF6Hv9Xi7UiagaHvikb-_yUP6mRq3USjxfV7COBK3E7iCnNRah6r_kizsQxvyJrjVzDmzCR2dTMjX8yIXXfPRkll71yqRKHikHcq6S94TQq0c_Wwg5Mul2crRTLoCte/s320/DSC_6242.JPG" width="179" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig1e5VhtV8gqveq1A6_nZD5MPxExS80cfLrp2YfLPHhnnNxrHPysJRWYaZwJIbdF3Qi_MrZElxZG6plHP7S5xYV1X8RaxFEMTDJVKGo-cmwLVeQgR_kOMLj8zZ8JSlW97ULjGBuc4lCp_T/s1600/DSC_1019.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEig1e5VhtV8gqveq1A6_nZD5MPxExS80cfLrp2YfLPHhnnNxrHPysJRWYaZwJIbdF3Qi_MrZElxZG6plHP7S5xYV1X8RaxFEMTDJVKGo-cmwLVeQgR_kOMLj8zZ8JSlW97ULjGBuc4lCp_T/s320/DSC_1019.JPG" width="320" /></a><br />
Ja lõputud tomatipõllud. Tomatid, selgus oma maitsemeeltel katsetades, on kõva koorega (hea eksportida?) ja Kadi eksperthinnangul maitsevad nagu tomatimahl. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibpSUpwB9UuA3-vZymSlb-df-7_nMNNiIE1fW4xPDwQakwvSDWUgAlkxI-vpWAhEz72UNOaZoLYNG0HMaCZLCZuJYHOS7xuPieGgUADZx3lu21RDLo-JO7BRTb3D_5s-bIIt-xQ_arbMzZ/s1600/DSC_6234.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEibpSUpwB9UuA3-vZymSlb-df-7_nMNNiIE1fW4xPDwQakwvSDWUgAlkxI-vpWAhEz72UNOaZoLYNG0HMaCZLCZuJYHOS7xuPieGgUADZx3lu21RDLo-JO7BRTb3D_5s-bIIt-xQ_arbMzZ/s320/DSC_6234.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Reguengo kohviku perenaine pakkus, et võib meid tasuta viia kohta, millele olin raamatus ringi ümber teinud kui potentsiaalselt toredale öömajale, ent piirdusime jonnakalt vaid õllega ja kõndisime ajal, kui päike juba loojuma hakkas, omal jalal Valada rannakohvikusse, kus saime 15 euro vastu võtmed ja juhised Santo Antonio tänaval asuvasse korterisse. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikQhaGhZrLDlkQYNCZQSg5HVXke_nFvaO6-0JssHLn7qnZ6Oc5gQwUEFczhZG8AzMf9kEQizrgyDAdP3SDquHSO_OSw-4OJogS08w8V_pX0iiaJ8bPVgYuSmVrfiz_PGwYV5UGB_6fwdgc/s1600/DSC_1020.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEikQhaGhZrLDlkQYNCZQSg5HVXke_nFvaO6-0JssHLn7qnZ6Oc5gQwUEFczhZG8AzMf9kEQizrgyDAdP3SDquHSO_OSw-4OJogS08w8V_pX0iiaJ8bPVgYuSmVrfiz_PGwYV5UGB_6fwdgc/s320/DSC_1020.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Seal ootas meid ees üks Jaapani palverändur ja kaks mõnusat voodit. Kerge õhtueine ja lõpuks ometi öö rahuliku unega. Kummitanud on nii valus kurk kui hirmsad unenäod, ent vähemasti külmetus hakkab tasapisi taanduma.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEha9Lx6QlCirF9fuT4DQB37jViLEnCkasPwLpHaLtCElGI-O_u98lCQyj3vqexbHtWG-GaJVVsRQ-uW3It5GB9wFI58tvhw5yDAfWs0xAu3tWvMfwrry4zyddOdRe7VYkf-3LTQbGjuZA9o/s1600/DSC_6251.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="555" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEha9Lx6QlCirF9fuT4DQB37jViLEnCkasPwLpHaLtCElGI-O_u98lCQyj3vqexbHtWG-GaJVVsRQ-uW3It5GB9wFI58tvhw5yDAfWs0xAu3tWvMfwrry4zyddOdRe7VYkf-3LTQbGjuZA9o/s320/DSC_6251.JPG" width="240" /></a></div>
</div>
</div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-75917903906630818232019-01-16T17:23:00.000-08:002019-01-17T09:01:16.042-08:0025. september, Valada -> Santarém (ca 19 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNI5-rmZLuGDqSozsyENtRk39Cu3723RpfOWXYhtqzGpJBwUyHbDETst6bFf0bGizLcm62ZOn7F5LnPNS68y6ZfRdyIDefVX6ZBnbKjo_dL8v20ZBfuEY3uPOOop86ix1lSQ2xD8sz5Lzv/s1600/DSC_6298.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiNI5-rmZLuGDqSozsyENtRk39Cu3723RpfOWXYhtqzGpJBwUyHbDETst6bFf0bGizLcm62ZOn7F5LnPNS68y6ZfRdyIDefVX6ZBnbKjo_dL8v20ZBfuEY3uPOOop86ix1lSQ2xD8sz5Lzv/s320/DSC_6298.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Päevatee oli lühike, aga see-eest erakordselt tüütu. Kadi jaoks seda kehvem, et järjest tekib ville. Kui olukorrast interneti teel Eestis olevale sõbrale raporteerisin, pakkus ta, et kui Kadi täiesti laiali peaks lagunema, siis äkki saab tehasesse tagasi saata. <br />
<br />
Valadast ca tunni kaugusel asuv O Cardoso on viimane kohvik enne umbes 16 kilomeetrist lõiku, oldagu hoiatatud. Pugisime end võileibadest ja natadest korralikult täis. Edasi jalutasin eespool ja jõudsin kohale paar tundi varem. Vahepealsest ei ole suurt midagi kirjutada. Ei aidanud ka lõputute tomati- ja viinamarjapõldude vaatamine. Veel vähem viiekilomeetrine lõpulõik, millest suurem osa läks ülesmäge.<br />
<br />
Tänane podcastilemmik: SYSKi episood laavalampidest. 60ndate buum langes kokku LSD massidesse minekuga, nii müüdi seitse miljonit lampi aastas. 90ndatel järgnes teine suurem laine, põhjus… Umbes sama.<br />
<br />
Öömaja: Santa Casa de Misericordia, mis on ühendatud Hospital de Jesus Cristoga. 5 eurot tähendab muide tube, kus voodid on kahekaupa (luksus!). Tänaval (omaniku loaga!) üht koera paitades saime teada, et omanik on filosoofiaõppejõud. Mis tema koera nimi muud saigi olla kui Sofia…<br />
<br />
Meilboxi avades leidsin kirja T-lt, kes kirjutas (ja kirjutamise ajal oli muide veel Lissabonis), et möödunud reedel mängiti Londonis tema 2. viiulikontserti (sai suurepärase vastuvõtu). Tahan kuulata. Ideaalis millalgi muidugi elavat esitust, seniks salvestustki. Kirja üle oli lihtsalt hirmus hea meel. No et meeles peeti. <br />
<br />
Kohalikud oskavad oma veini hinnata. Näiteks kohvikus, kust Kadi pärast kiiret päevaund leidsin, laskis omanik minu tahtest sõltumata mulle omal kulul veini kallata. Et ikka teada saaksin, mis suurepärane kraam. Hiljem jõime ühes vinoteegis camino kontekstis Hirmus Kallist Veini (viis eurot pudel, khm). <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrPCKTLhw2iBKD0d4OyMRbIMdCJDuTqoJf9XIIrX7t9wh0GNSs14l0s2alTR6b-cvPVnJOYcJ-5FAHv3s8_q02VB3UEYiPbrE-Mv6OiyVe1WTLFjkw4pjhSxQAxLA2AM1RzHTZg_aPySKX/s1600/DSC_6283.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="555" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrPCKTLhw2iBKD0d4OyMRbIMdCJDuTqoJf9XIIrX7t9wh0GNSs14l0s2alTR6b-cvPVnJOYcJ-5FAHv3s8_q02VB3UEYiPbrE-Mv6OiyVe1WTLFjkw4pjhSxQAxLA2AM1RzHTZg_aPySKX/s320/DSC_6283.JPG" width="240" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvks0eASen9jo1p8gXqL6kOtOBX99Sp_CCW7F6bWJ3FQWvjpvHQk6rXVlzjSdx3uDisnX2FmQ964df62tFHZuGN8CNSE5yFXS_HZa3y9StUQGx-x0cSk9eyLoOxOZ1JnsrGPKhiXLSIyXs/s1600/DSC_1031.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvks0eASen9jo1p8gXqL6kOtOBX99Sp_CCW7F6bWJ3FQWvjpvHQk6rXVlzjSdx3uDisnX2FmQ964df62tFHZuGN8CNSE5yFXS_HZa3y9StUQGx-x0cSk9eyLoOxOZ1JnsrGPKhiXLSIyXs/s320/DSC_1031.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
Õhtusöögiks ostis Kadi juustu, vorsti, arbuusi ja oliive, millega öömaja kööki suundusime. Seal liitusid meiega šotlanna Liz ning kolme aasta eest caminol kokku saanud paarike, sakslane Alex ja hispaanlanna Victoria (või oli Veronica…). Rääkisid entusiastlikult, kuidas pärast caminol armumist läksid koos tagasi külakesse, kus mees elas ja elasid siis mõnd aega kolmekesi, sest noh, mehel oli ka seaduslik abikaasa… Kohalikel oli põnevust kui palju. Liz sai aga mõne aja eest võitu rinnavähist, jättis stressirohke töö ja rändab nüüd omaks rõõmuks.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJlfFF5mG4OdqGi-cbdZIOddC8icsxc5x6M8zj1VKiL75IvukTTMNxcsggiLDpSCLTvRDuTzbCPHERCrh36iljjqAkQtIckvr4kfdKBh7SuPDgtWjw8zGpMb3M5NnFsJT71oSMTfkGQlgq/s1600/DSC_1034.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJlfFF5mG4OdqGi-cbdZIOddC8icsxc5x6M8zj1VKiL75IvukTTMNxcsggiLDpSCLTvRDuTzbCPHERCrh36iljjqAkQtIckvr4kfdKBh7SuPDgtWjw8zGpMb3M5NnFsJT71oSMTfkGQlgq/s320/DSC_1034.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Kadi villid on nii muljetavaldavad, et ta sõidab ilmselt otse Tomari ja puhkab paar päeva. Praegu oleks sellisel moel edasi kõndimine masohhism, mitte eneseületus.</div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-73585956209713825652019-01-16T17:22:00.000-08:002019-01-17T09:01:23.861-08:0026. september, Santarém -> Golega (ca 34 km)<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghAhovgkjVDh5sZ3fJyXkPe39NNtiQ-Zfj_75qZkNkXXeUl30GDXdKsQ69uMWFwlCcny0ttBYDcYnzhn5emZdXEtF29sLjhvAo7iNyEJfx4eu1hSyGvAjFchYN2_v-dve31FzwFLPxenYp/s1600/DSC_1038.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghAhovgkjVDh5sZ3fJyXkPe39NNtiQ-Zfj_75qZkNkXXeUl30GDXdKsQ69uMWFwlCcny0ttBYDcYnzhn5emZdXEtF29sLjhvAo7iNyEJfx4eu1hSyGvAjFchYN2_v-dve31FzwFLPxenYp/s320/DSC_1038.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Kui seitsme ajal albergist startisin, olid teised juba läinud. Kadi jäi magama. Tegin peatuse Portas du Soli juures. Päikeseväravad õigustasid nime. See vaade taamal allpool asuvale jõele hetkel, mil päike tõusis, on sõnades väljendamatu. Läbi Santiago väravate (jah, see on nende nimi) järgnes üsna maaliline langus linnast välja. Õnneks ka piisavalt lühike, et mitte jalgadele liiga teha. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKgGbWHlKOwAhTLlShhDj6LDgqFkKrFD8x7iFhQqKvLnANj2ljLhvse7h4laoUx1pEh2lnEbbMK4yosIezoz6YCJkiFmKjdIyiCFxOyrS8GVHepIaniIYz5MTPYL8uvw9LweleXn-1DElq/s1600/DSC_1040.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjKgGbWHlKOwAhTLlShhDj6LDgqFkKrFD8x7iFhQqKvLnANj2ljLhvse7h4laoUx1pEh2lnEbbMK4yosIezoz6YCJkiFmKjdIyiCFxOyrS8GVHepIaniIYz5MTPYL8uvw9LweleXn-1DElq/s320/DSC_1040.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdebUzC5Zt3enh9r3hFKKpiMgz6FYpSHwHUT7AfvMQSOdcenCfuVCsRrBn3C_F-_CaZm3S6ksU-5pLtWlXzG7RyHvFHyeg4AsIEu9NEoiMwp6ZPUgq7t8g2t5nkhP_lmM3-idvx5gTvYY8/s1600/DSC_1041.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdebUzC5Zt3enh9r3hFKKpiMgz6FYpSHwHUT7AfvMQSOdcenCfuVCsRrBn3C_F-_CaZm3S6ksU-5pLtWlXzG7RyHvFHyeg4AsIEu9NEoiMwp6ZPUgq7t8g2t5nkhP_lmM3-idvx5gTvYY8/s320/DSC_1041.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Ainus mure: ma ei olnud hommikust söönud ja et avatud kohvikuid teele ei jäänud, olid esimese kolme tunni ainsaks kütuseks teeveerelt korjatud viinamarjad. Vale de Figueiras tankisin end kohvi ja võileivaga, seejuures kohvi eest keeldus kohviku peremees raha võtmast. Rääkisin juttu eilse albergiseltskonnaga, kes enne mind samasse kohvikusse pidama oli jäänud.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiELFsouogA3L6b0u8P8Oj146H2Yu-t0e-erHrjSR1ZE9mYHjlBYqydkktL1JUxbRbmkcpofBvUe5MRv4tRpl9P-WYrXqqmAA3Sh9HZGPVGObYtfOm8IsxTPA6NGD149WcN-hxprMPyyQv/s1600/DSC_1045.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiELFsouogA3L6b0u8P8Oj146H2Yu-t0e-erHrjSR1ZE9mYHjlBYqydkktL1JUxbRbmkcpofBvUe5MRv4tRpl9P-WYrXqqmAA3Sh9HZGPVGObYtfOm8IsxTPA6NGD149WcN-hxprMPyyQv/s320/DSC_1045.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br />
Põldude ja metsade vahel edasi kõndides kuulasin järjekordset podcasti. Sedapuhku vihast. Rääkisid näiteks endine skinhead; gei, kes teeb ise podcasti vestlustest inimestega, kes teda vihkavad (võtab kommenteerijatega ühendust ja juhul, kui nad nõus on, salvestab vestluse. Ei püüa neid naeruvääristada, vaid teineteise mõistmiseks ühist pinnast leida); liberaalist poliitikakommentaator, keda peetakse erakordselt meeldivaks ja tolerantseks inimeseks, ent kes meenutas, kuidas on ise koolikiusaja olnud. Aastaid hiljem otsis ta üles inimese, keda kiusanud oli. Too ei andnud niisama lihtsat vabastust süümepiinadest, vaid kirjutas, et endise kiusaja ülesanne on nüüd maailma enda ümber paremaks kohaks teha.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmDZMm96xgTJrZZriCmW0DE2Hxe6vQScPB-oXMj6NrEaTtydTRx9o2k1JCcNx-gqIb9en5_fSeV_xHbpGH5QvbyMMVvisOW_bZ-1Xtti0JfcRZ4nM2ZRgwTbJk8K4piInbiZRjsOuvsoBl/s1600/DSC_1047.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmDZMm96xgTJrZZriCmW0DE2Hxe6vQScPB-oXMj6NrEaTtydTRx9o2k1JCcNx-gqIb9en5_fSeV_xHbpGH5QvbyMMVvisOW_bZ-1Xtti0JfcRZ4nM2ZRgwTbJk8K4piInbiZRjsOuvsoBl/s320/DSC_1047.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
Meenus, kuidas ütlesin kunagi inimesele, kes oli paljudele ennast ümbritsevatele inimestele halba teinud ja massiivselt valetanud, sh ka mulle, et ma ei pea viha ja ei vaja ka mingit tõestamist imetabastest muutustest. Tahaks lihtsalt näha, et ta selle arvelt, kui palju on teistele liiga teinud, püüaks nüüd teiste end ümbritsevate inimeste heaks midagi teha. Aga see vestlus lõppes eikuhugi. </div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvK1GoyFuQeq9ouRez_e_yDcE4ImK90zN5Cw59HFunwL_743V6UM0-_KOL1In0XCHoLS8X659kktETcHQ7W6GXPXV3bj7ncenUm4d2DpWgQncgqa9OEG9JHmBEVlhdzVPH-7ug_3bNzK56/s1600/DSC_1049.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvK1GoyFuQeq9ouRez_e_yDcE4ImK90zN5Cw59HFunwL_743V6UM0-_KOL1In0XCHoLS8X659kktETcHQ7W6GXPXV3bj7ncenUm4d2DpWgQncgqa9OEG9JHmBEVlhdzVPH-7ug_3bNzK56/s320/DSC_1049.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Golegas peatun eraalbergis Solo Duro. Kümne euro sees on ka hommikusöök ja koht ise on nunnu, ainult et jube üksildane tunne on. Peale minu on siin vaid paar portugallasest ratturit. Ei jõua ja ei taha sel õhtul albergist välja minna, toksin hoopis telefonis Duolingo äpis portugali keele tunde läbi. Lugedes juba enam-vähem mõistab üht-teist, aga hääldusest on raske aru saada.<br />
<br />
P.S. Unenäod on miskipärast kõikidel öödel tohutult intensiivsed. Muidu mäletan neid vähe ja üleüldse on mu unenäod enamjaolt kriminaalselt igavad. Ei teagi, mis värk nüüd siis ühtäkki on.</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-71344065254378119302019-01-16T17:21:00.000-08:002019-01-17T09:01:31.440-08:0027. september, Golega -> TomarGolega on muide hobuste pealinn, aga minu suureks pettumuseks ei jalutanud neid mulle ühtki vastu. Sellest ajast, kui Prantsuse teel ühest mäest kõndimise asemel üles ratsutasin (täiesti aktsepteeritud palverännaku läbimise meetod, muide), vaatan teravdatud pilgul ringi, et tea, äkki saaks veel. Tunnike pärast kõndima hakkamist kohtusin Hollandi härrasmehega, endise raadioajakirjaniku Keesiga. Ta teeb praegu 10-15kilomeetriseid päevi ja loodab füüsilise vormi Portosse jõudmise ajaks üles ehitada. Seal liitub temaga 24aastane poeg. <br />
<br />
Keesil oli palju lõbusaid ja vähemlõbusaid lugusid. Surmatemaatika jätkuks rääkis ta näiteks seda, kuidas tema vähki surev sõber oli pahur, et iseenda matustel osaleda ei saa ja seega korraldas need endale paar nädalat enne surma ja sai rahulikult pealt vaadata, mis siis päriselt juhtuma hakkab. Kees rääkis sellestki, kuidas on pagulaslaagris iPhone’iga intervjuusid tegemas on käinud. See oli variant, kuidas keegi midagi kahtlustada ei osanud, ehkki teoreetiliselt ei oleks olnud põhjust teda mitte sinna lugusid tegema lasta.<br />
<br />
Tomaris oli Kadi end juba hostelisse Thomar 2000 sisse seadnud ja magas lõunaund, kui jõudsin. Täitsa kena koht, ühtlasi lähedal peaväljakule, mis on väga kena omadus, kui tegemist on päev otsa kõmpinud ränduritega, kes ei pruugi õhtul suuta mitte ühtki lisasammu teha. Olen caminole jäävates suuremates linnades maksimaalselt ebaeeskujulik turist. Lihtsalt ei jõua enam rohkem midagi endasse haarata ja oma jalgadele veel survet avaldada. Peaväljakul oli aga sobivalt siinne versioon Olde Hansast. Keskajateemaline restoran Taverna Antiqua pakub palveränduritele (palveränduri pass peab kaasas olema) viie euro eest kahekäigulise maitsva taimetoidueine. Ostsime juurde kannu Sangriat, kõht sai täis ja sisuliselt magustoit justkui ka olemas. Lisaks istusid kõrvallauas palverändurid Austraaliast ja Edinburghist, nii et juttu jätkus.<br />
<div>
<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYP1wS5LiHCc866imQp2XrbNCdTnJhZOzDbCXaUO28D0M80-p91tD-TuQ0o-lvwbMjS40RAzOGvqwNcd7ML8xAQaNqE83UJVudY_8GV3DaUzNbmdCSUGsqRz0q0JIpJ3S7Klv5HMEHkcLF/s1600/DSC_1059.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhYP1wS5LiHCc866imQp2XrbNCdTnJhZOzDbCXaUO28D0M80-p91tD-TuQ0o-lvwbMjS40RAzOGvqwNcd7ML8xAQaNqE83UJVudY_8GV3DaUzNbmdCSUGsqRz0q0JIpJ3S7Klv5HMEHkcLF/s320/DSC_1059.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Kadi, very relaxed.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-19632877873500847172019-01-16T17:20:00.000-08:002019-01-17T09:06:53.809-08:0028. september, Tomar -> Alvaiazere (ca 33 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifaMxgWprv8GZbr8qLZIyDO1lEbdppbVGUaP_J_jWg1G_JBWDr7vwu4JNq5zaFe0qK0XL2qHohFLgQjglvwic-LEg1xQ0JUBACMIX1jdN4yXDkxJsp-KXbR_JFuy5CVHYNcB9AnMBg98u6/s1600/DSC_6322.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifaMxgWprv8GZbr8qLZIyDO1lEbdppbVGUaP_J_jWg1G_JBWDr7vwu4JNq5zaFe0qK0XL2qHohFLgQjglvwic-LEg1xQ0JUBACMIX1jdN4yXDkxJsp-KXbR_JFuy5CVHYNcB9AnMBg98u6/s320/DSC_6322.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<span style="text-align: center;">Hommikul valmis Kadi algatusel ja peamisel teostusel ka meie lõunasöök ehk võileivad avokaado, omleti ja singiga. Esimese peatuse tegime ühes külapood-kohvikus. Äärmiselt universaalne koht, kus müüdi nii kohvi kui õlut, meeste triiksärke, kartuleid ja puuvilju, sinki jne. </span><br />
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCB36Ht9f4FqShioKgIsP5mlwpuva2f-4M_Vuvf-UZHBFU76qQpkbqRqW18I-1w84wUimpsL07skne9V3T4rEvy38euDscIEwDpRCtItZD5cAr8jpU41Hl6qJ72gv7Ja2C07-6jkhPGq95/s1600/DSC_1067.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCB36Ht9f4FqShioKgIsP5mlwpuva2f-4M_Vuvf-UZHBFU76qQpkbqRqW18I-1w84wUimpsL07skne9V3T4rEvy38euDscIEwDpRCtItZD5cAr8jpU41Hl6qJ72gv7Ja2C07-6jkhPGq95/s320/DSC_1067.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
<div>
Mõnus otsus oli teha teelt haak kõrvale, vähem kui kilomeeter tähistatud teest eemal on nimelt avatud uhiuus annetuspõhine kodualberg Heart Way. Omanik on neli caminot läbi kõndinud taanlanna, kes otsustas osta maja, mis jääks caminole (ei ole siinkandis kuigi kallis väljaminek) ja teha alberg. Teda ennast parajasti ei olnud, küll aga saabusid mõne aja pärast (seni lesisime maja ees tugitoolides) tema abilised, inglanna ja brasiillane, imesõbralik ja tore paarike. </div>
<div>
<br /></div>
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGxg7_AuY6ea0nX_Kcyh9V5Wxt5hzB21KEf9N88duVhbRHgtrOALgFpe2n5-wFfMSVETXnFdP-RZ1gkcTyHXQW3xSWv3zq50InM5p-uNa_CdJpMRzlsaMPfa8IsDfdeK8GEMGqJNvsg7NK/s1600/DSC_6343.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="555" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGxg7_AuY6ea0nX_Kcyh9V5Wxt5hzB21KEf9N88duVhbRHgtrOALgFpe2n5-wFfMSVETXnFdP-RZ1gkcTyHXQW3xSWv3zq50InM5p-uNa_CdJpMRzlsaMPfa8IsDfdeK8GEMGqJNvsg7NK/s320/DSC_6343.JPG" width="240" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Paremal on paarike, kes Heart Way albergis tegutseb.</td></tr>
</tbody></table>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Selles tõelises oaasis rääkisid nad meile albergi taustast, pakkusid kohvi ja oleks süüagi andnud, kui me ise keeldunud poleks (meil olid ju uhked võikud!). Meie jaoks oli veel vara öömajale jääda, ent koht tundus nii südantsoojendav, et kindel soovitus. Jätsime üht-teist nende annetuste kasti ja läksime helgel meelel edasi. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtdD6WQxi18BcFMzTkG4iW33JZkd_VhLNgpXC3Aqfk4I-IWrxl8yPG-jwjHqat5TS2N6Qwq7IQoxHXp7zA-JAFCVapC5rAFOyHsjYfKt9z9SffPKvjsD3Zk6jmqoQBHqT1PoqJ0kKKKKYZ/s1600/DSC_1075.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjtdD6WQxi18BcFMzTkG4iW33JZkd_VhLNgpXC3Aqfk4I-IWrxl8yPG-jwjHqat5TS2N6Qwq7IQoxHXp7zA-JAFCVapC5rAFOyHsjYfKt9z9SffPKvjsD3Zk6jmqoQBHqT1PoqJ0kKKKKYZ/s320/DSC_1075.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
Seda helgust nüüd meeletult kauaks ei jätkunud, sest päeva teine pool oli füüsiliselt üsna keeruline. Jätkuvalt panustab üldise põnevustaseme ülalhoidmisse kuumalaine. Tõhusaks lohutajaks on viigimarjad, mida saab lihtsalt tee kõrvalt puude otsast noppida. Maitsevad nagu puhas õndsus.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0AW1jIq4cR0HWit0YoW73fZSCAXpl5O-IhdXO5f862Cny8gep0BsLwNtRZ9fvNx4HomUU_nND2FGpovEAvN9nQML-aHOVyhTp1yDcyhRnXIz4GTduGtKl1RFbedN5f4u7TNZ4D1EMV5Wk/s1600/DSC_6349.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg0AW1jIq4cR0HWit0YoW73fZSCAXpl5O-IhdXO5f862Cny8gep0BsLwNtRZ9fvNx4HomUU_nND2FGpovEAvN9nQML-aHOVyhTp1yDcyhRnXIz4GTduGtKl1RFbedN5f4u7TNZ4D1EMV5Wk/s320/DSC_6349.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
Mõned kilomeetrid enne sihtpunkti oli teel veel üks tore alberg, mille perenaine pakkus võimalust natuke puhata, teha soolaga jalavanni ja maailmakaardil nööpnõelaga oma päritoluriik tähistada. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_t4vbyc8pwBIsJku7tiWQzfQK7LV3Ny9FECqPc-M4eYOPBkthtRkmFj7ogJxy4SfUVvf7U0-fEIZRPJwYBAzEzdLTFbLPx2OhYJU45wZEA0aDWDWECG6D4k5xyg9_69lUlVWPRvtLSI1d/s1600/DSC_1078.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi_t4vbyc8pwBIsJku7tiWQzfQK7LV3Ny9FECqPc-M4eYOPBkthtRkmFj7ogJxy4SfUVvf7U0-fEIZRPJwYBAzEzdLTFbLPx2OhYJU45wZEA0aDWDWECG6D4k5xyg9_69lUlVWPRvtLSI1d/s320/DSC_1078.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
Sihtkoht: Pinheirose alberg. Hospitalero võttis meid vastu klaasikese valge portveini ja kõigi aegade kõige ägedama templiga palveränduri passi tarbeks. Õigupoolest oli tal templeid kolm: hõbedane kleebis, riidest märk ja viimaks kuuma vahaga valatav märk, millesse raske templiga jälg pressida. 11.50 garanteeris koha kaheses toas, millega kaasnes ka tekk ja käterätt (jällegi, luksus). Ümber nurga asub Loja de Frango, legendaarne söökla-take-away, kust saab sütel küpsetatud kana, mis ühes lisanditega maksab viieka. <br />
<br />
Tutvusime seal iirlase Calumiga, kes juba aasta aega mööda ilma reisib. Ja poolaka Maciejga. Juba poole kümnest läksime magama. Mind kiusavad jätkuvalt ülimalt intensiivsed ja sageli vastikud uned.</div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-82275587551146897382019-01-16T17:19:00.000-08:002019-01-17T09:08:28.885-08:0029. september, Alvaizere -> Rabacal (ca 31 km)Kadi proovis hommikul küll läbi valu veidi kõndida, ent sai enne linnast välja jõudmist aru, et põlv ei pea seda rõõmu eilsete tõusude ja languste järel vastu. Nii jäi ta linnakesse ootama hospitalero ärkamist. Calum oli minema põrutanud juba varahommikul, sest ta arvab mulle arusaamatutel põhjustel, et 5:45 on hea aeg kõndima hakata. Praegusel aastaajal on sel ajal pilkane pimedus. Minu meelest on see eelkõige hea aeg magamiseks. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhewfLwennnhe2QwDLOXr3-a8juUY_ywo-fRCH2FI-ACJGfzVdFQQ3dKPWQ3APEoGaItCcS1croSuCmuf7VCFw35ex1o8nJv4vwq0nhds14iLGqXaxqWFF9Y1sr11hxClyToR10O486D2SW/s1600/DSC_1079.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhewfLwennnhe2QwDLOXr3-a8juUY_ywo-fRCH2FI-ACJGfzVdFQQ3dKPWQ3APEoGaItCcS1croSuCmuf7VCFw35ex1o8nJv4vwq0nhds14iLGqXaxqWFF9Y1sr11hxClyToR10O486D2SW/s320/DSC_1079.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ansiao linnas jõudsin järele poolakale, kellega tegime kohvi- ja natapausi. Ülejäänud päeva kõndisime koos. Ta on seitse aastat Inglismaal elanud mees, nüüd tagasi Poolas. Töötab paralleelselt turvafirmas ja vabakutselise fotograafina. <br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrAsdjNu_n9LqfKoIHERTACtyEQ08wC2z6uZRQTGcDg2qReaRCMK8zjg_5IbNL1js9HMM2gAhIU3fD6f9-SUUU2YVGGm1DAaXljvKoKpRvpUv_gBgNzST-ODojQgi2UztSaJRpDxMfRllF/s1600/DSC_1086.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhrAsdjNu_n9LqfKoIHERTACtyEQ08wC2z6uZRQTGcDg2qReaRCMK8zjg_5IbNL1js9HMM2gAhIU3fD6f9-SUUU2YVGGm1DAaXljvKoKpRvpUv_gBgNzST-ODojQgi2UztSaJRpDxMfRllF/s320/DSC_1086.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Caminole sattus, kui tema elukaaslane ja lapse ema kinkis Hape Kerkelingi hitt-teose caminost ja leidis, et näe, see võiks olla asi, mida mees võiks teha. Kui mees aga endale sünnipäevakingituse teha otsustas ja tõepoolest piletid ostis, ei meeldinud see naisele enam üldse ja nüüd on jama majas. Mitte camino pärast, aga küllap see tõi muid asju esile. Näiteks selle, et kui naine on konservatiivne katoliiklane, siis mees on rohkem selline tüüp, kes ei leia, et kellegi rahvus või seksuaalsed eelistused peaksid takistama tal elamast. Mis, tuleb tunnistada, on üsna põhimõtteline vahe. Ma pole ülearu pädev religiooni teemal süvitsi kaasa rääkima, lihtsalt alati tekitab segadust, kui keegi kristlusele toetudes kellegi teise eksistentsi vastu on. No et kui Vana Testament ja sealsed graafilisemad olukorrad välja arvata, siis kas kristlus ei peaks põhinema armastusele...?<br />
<br />
Juhtum viis kilomeetrit enne Rabacali. Üks vanaproua hüüdis meid ukse pealt, pakkus vett. See oli tõesti otsa lõppema hakanud, nii et olime tänulikud. Proua kutsus meid sisse, ruumi, mis nägi välja nagu oleks seal kunagi olnud pood. Tahtis, et pisut istuksime. Muutusin pisut ärevaks, sest polnud päris kindel, mida ta meilt ootab. Raha? Proua rääkis vaid portugali keelt ja mina saan sellest aru vaid baastasemel. Sõnaga, kukkusin kohe kahtlustama ja langesin suure kolinaga iseenda eelarvamuste ohvriks. Ei, ta ei tahtnud raha. Tahtis näidata oma abikaasa ja poja fotosid, kes on juba aastaid surnud. Palus, et me nende eest Santiagos palvetaksime. Selles oli midagi ilusat. Aga mul oli piinlik. Lõppkokkuvõttes, isegi kui ta oleks tahtnud raha, mis siis sellestki?<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4O4eHkkMfeKgvjhwFkSbl86HeSXFYuwdcTZVq8n6pd28CYzrt3CYFGS-qLPdPRqIh9HELOZK4TGhQbQy9fuBXPwXiTlOrKyhn6-XkQwBPAyo6dWrblUdxetbheRAriNBsIW5wregbjPsf/s1600/DSC_1083.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi4O4eHkkMfeKgvjhwFkSbl86HeSXFYuwdcTZVq8n6pd28CYzrt3CYFGS-qLPdPRqIh9HELOZK4TGhQbQy9fuBXPwXiTlOrKyhn6-XkQwBPAyo6dWrblUdxetbheRAriNBsIW5wregbjPsf/s320/DSC_1083.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
Lähedase inimesega Eestis on olnud igapäevane interneti-vestlus, small-talk, aga ma ei saa aru, mis toimub, mida ta asjadest arvab või kuidas end tunneb. Küsimine ei aita ja mõtteid pole ma lugema õppinud. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3JrQKImMAc-wx3JkIar9rzrB3x60c_AkEsthYu4bIj3qpGXmpBxVX29WHrMoH1i5GyeSo5e2Yq1yGNdUCf4Q6CiQdrVo632J3gj3Qew_VGUf-Mpg3cR5KVlqj0DgkHBDFWOu6IrsTPFji/s1600/DSC_1088.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg3JrQKImMAc-wx3JkIar9rzrB3x60c_AkEsthYu4bIj3qpGXmpBxVX29WHrMoH1i5GyeSo5e2Yq1yGNdUCf4Q6CiQdrVo632J3gj3Qew_VGUf-Mpg3cR5KVlqj0DgkHBDFWOu6IrsTPFji/s320/DSC_1088.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Vist peaks interneti välja lülitama. Ei taha tegelikult mõelda kodustele asjadele, mille osas puudub igasugune kontroll, tahaks olla siin, kus ma olen. Täielikult.<br />
<br />
See on esimene õhtu, kus kõik hakkab viimaks meenutama caminot nii nagu mina seda tean ja tunnen. Inimesed arutavad jalgadega seotud murede üle. Ühisel õhtusöögil osaleb suurem osa albergis peatuvast seltskonnast. Jagub nii punast veini kui inimeste lugusid. Calum räägib, kuidas püüab suitsetamist maha jätta. Tegelikult teeb paki päevas, mis ei viita minu tagasihoidlikul hinnangul kuigi kõrgele õnnestumistõenäosusele.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Lauas on Michelle ja Peter, vanem paar Londonist. Naine on sündinud prantsusmaal, mees Lõuna-Aafrikas. Ja mu suured lemmikud: šotlased, kes tähistavad caminol oma 70ndaid sünnipäevi (ühel on 14. oktoobril, teisel 21. oktoobril), ühtlasi möödub sel aastal 45 aastat nende kohtumisest. Nad kipuvad iga päev teelt eksima, sest härra üritab astmaatikust proua jaoks lihtsamaid (ehkki pikemaid) teid leida, kui mõni tõus ette jääb. Seejuures on nad alati rõõmsad. Ja nad on ka väga tiheda ajagraafikuga, kokku on neil camino jaoks 23 päeva. Aga nad teavad, mida teevad, on kõndinud koos läbi ka Camino del Norte. Taas olukord, kus mõtlen, et kui vanadus selline välja näeb, siis las tulla. </div>
</div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-72349589381653274162019-01-16T17:18:00.000-08:002019-01-17T09:08:21.880-08:0030. september, Rabacal -> Coimbra (ca 29 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjus3hOHUhSd38VbnsSgn7hgTRGhhk8RhS4UbdCQJPY7W8euoYiGKznMQH06InUJQn2YWzdbOW-0m905uRZqsj7IbvPJxazycBqhTNLTPHWAVogkomMS-QfBfMaVWwXgY6EIifWbXHw_B-/s1600/DSC_6370.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="555" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjus3hOHUhSd38VbnsSgn7hgTRGhhk8RhS4UbdCQJPY7W8euoYiGKznMQH06InUJQn2YWzdbOW-0m905uRZqsj7IbvPJxazycBqhTNLTPHWAVogkomMS-QfBfMaVWwXgY6EIifWbXHw_B-/s320/DSC_6370.JPG" width="240" /></a></div>
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kadi puhkas eile ja veetis üksjagu aega eelmise albergi hospitalero Carlosega juteldes ning kõnnib nüüd taas. Üleöö oleks siin viimaks justkui sügis saabunud. Hommikul panin esimest korda selga pikkade varrukatega pluusi. Vihma tibutas, kui lahkusime. Ja Rabacali kirikukellad helisesid. Meloodiliselt, seda küll, ent arusaamatuks jääb, kuidas keegi siinkandis sellises pidevas helide rõõmus üldse magada saab. Koerad haukusid, mäed tundusid eemalt kui uttumattunud vihmametsad.</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLAox78zA5YXeWSaL22yexicKeSgSCwh7uSbvYIsYpIeEC5tG2WRhomQIyIcQTg0PLtkByhkAKWyprrsc17_1Pnkjn2AY7EIigEKzyGoJYfzqpDkCFwXeeh8tc4fay2rzrXtveGxpF6aQ3/s1600/DSC_6386.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLAox78zA5YXeWSaL22yexicKeSgSCwh7uSbvYIsYpIeEC5tG2WRhomQIyIcQTg0PLtkByhkAKWyprrsc17_1Pnkjn2AY7EIigEKzyGoJYfzqpDkCFwXeeh8tc4fay2rzrXtveGxpF6aQ3/s320/DSC_6386.JPG" width="179" /></a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAdJJQokTHerKPmZJO1bA-AGA71pw-a7MwNCsYgy_Rjmm5xt79AQbFZiX86CCyOe6VISyBPic2Kc3n-Z5aXkdaRAaW31oVkmntABPZjJVeGjtV2nn-3kj3CKsAHpB6qdO9MbNkiaFofrMk/s1600/DSC_6371.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAdJJQokTHerKPmZJO1bA-AGA71pw-a7MwNCsYgy_Rjmm5xt79AQbFZiX86CCyOe6VISyBPic2Kc3n-Z5aXkdaRAaW31oVkmntABPZjJVeGjtV2nn-3kj3CKsAHpB6qdO9MbNkiaFofrMk/s320/DSC_6371.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHKCD8OyYgGl19L2XAIFA9QFJxsLOjtGWHtkKGMDz5QRRHTpKAfIzUP9TNj1M16dJUunDR-HwMNAm42DelR6f10UgV3lcEfsdd-zCOpnnfCQKC2szgLA30NmQMukkXL09VbCUwWlRzYrra/s1600/DSC_6372.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHKCD8OyYgGl19L2XAIFA9QFJxsLOjtGWHtkKGMDz5QRRHTpKAfIzUP9TNj1M16dJUunDR-HwMNAm42DelR6f10UgV3lcEfsdd-zCOpnnfCQKC2szgLA30NmQMukkXL09VbCUwWlRzYrra/s320/DSC_6372.JPG" width="179" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9sO6d22H1oQxEMMVocxyF55kbOacyA4jZmcl5aozpFXRAy4jmjrlSBjLGzkDYF7h4ukM71T9dIkAvCTBf1SeuUG5xFNEuk317_ArXhNNuiyfH_dEpudyQ26rMKzTpZJnHgCw5UavOOK3h/s1600/DSC_6393.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9sO6d22H1oQxEMMVocxyF55kbOacyA4jZmcl5aozpFXRAy4jmjrlSBjLGzkDYF7h4ukM71T9dIkAvCTBf1SeuUG5xFNEuk317_ArXhNNuiyfH_dEpudyQ26rMKzTpZJnHgCw5UavOOK3h/s320/DSC_6393.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifRq2ZH2fW5E38yAE4oe-q5WMyHFkOisjIzwGI5wZSJffHOOYXzLkfUBbmiPFjeQECFKeiq6GZlFKX5Q6FRt8z5voCSGikP6f3j0LSAJle7jej2Bz415XIxzyYaD7rIFSDymf-G-Fn1rOp/s1600/DSC_1101.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifRq2ZH2fW5E38yAE4oe-q5WMyHFkOisjIzwGI5wZSJffHOOYXzLkfUBbmiPFjeQECFKeiq6GZlFKX5Q6FRt8z5voCSGikP6f3j0LSAJle7jej2Bz415XIxzyYaD7rIFSDymf-G-Fn1rOp/s320/DSC_1101.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;">Mida ma teelt seekord leida loodan ja ega ma seda kogemata maha maga?</span><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwcVj2IqznV8zQyjPS3x2C51OhWXTPOkyLMWPOZCzvWU7GS7WmKonnR6PMmR4D5Tl2uImwOkm26zcwuvcWdZe4Wyb3UoQW4Rlxe-97dYJvvyEqbtew67AtYXb3JqKjn-1cgah_1AQsrY9z/s1600/DSC_6380.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiwcVj2IqznV8zQyjPS3x2C51OhWXTPOkyLMWPOZCzvWU7GS7WmKonnR6PMmR4D5Tl2uImwOkm26zcwuvcWdZe4Wyb3UoQW4Rlxe-97dYJvvyEqbtew67AtYXb3JqKjn-1cgah_1AQsrY9z/s320/DSC_6380.JPG" width="179" /></a><br />
Päev läks aeglaselt. Tegelesin järjest süvenenumalt oma hirmudega, mis võttis viimsegi energia. Lõpuks teel mäest üles, kõikidest ränduritest eemal, kõndisin ja pisarad lihtsalt voolasid.<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvdVxz1oiARivarWqLwKFWBdaigxwwxzCkZ0T0OXhn8WZRSb_Apmhh5aRRHtU4hfYVovXegHEa79Em-jnogpCXhQAiwl64A-iUI6gF6wrLENOCbITStBd51eQUXCLdF07RZ19XsdTavHYG/s1600/DSC_1109.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvdVxz1oiARivarWqLwKFWBdaigxwwxzCkZ0T0OXhn8WZRSb_Apmhh5aRRHtU4hfYVovXegHEa79Em-jnogpCXhQAiwl64A-iUI6gF6wrLENOCbITStBd51eQUXCLdF07RZ19XsdTavHYG/s320/DSC_1109.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Absoluutsed lemmikud, Šoti vanapaar, kes caminol mõlemad oma 70ndat sünnipäeva tähistavad.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Coimbra piiril kiriku juures saime taas Kadiga kokku. Füüsiliselt oli linna sisenemine päris keeruline, tänavad jooksutasid muudkui üles-alla. Meie hostel Penedo da Saudade oli linna keskmele teoorias lähedal, aga praktikas sportlikult ülesmäge. Auhinnaks oli ilus hostel täiuslikult vaikses kohas, narikohtadega, millest igaüks moodustas justkui täiesti eraldatud (ka otseses mõttes, kardinate ja seinte abil) pesa. Köök on hästi varustatud ja võimalus katuseterrassil järgmisel päeval oma hommikukohvi juua ja alla linnale vaadata ei kõla ka just halvasti. Samasse hostelisse jõudis ka Calum. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh88vZ7W6hq8NtOr2Sjf5-w__XMvk2aNnT8QvOFOzfms-4Wy48vNTTomHJ1B02534hnx85WZIzftD3Y6yY7SpTtBrpuRR0gmSrcm3HLzHIldIJTF6Zb0nW1c4hymXD6yInP9iOp6C-imO1/s1600/DSC_1105.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjh88vZ7W6hq8NtOr2Sjf5-w__XMvk2aNnT8QvOFOzfms-4Wy48vNTTomHJ1B02534hnx85WZIzftD3Y6yY7SpTtBrpuRR0gmSrcm3HLzHIldIJTF6Zb0nW1c4hymXD6yInP9iOp6C-imO1/s320/DSC_1105.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Teostasime Kadiga oma Jaapani all-you-can-eat-restorani unistuse. Hea kraam, ma ütlen! Seejuures olin ise ikka veel emotsionaalselt nii kurnatud, et suutsin pärast telefonikõnet Eestisse veel ühe peatäie kuskil nurga taga nutta. Kadi ignoreeris pärast delikaatselt mu punaseid silmi ja kallas mulle lihtsalt suure klaasi veini ette. <br />
<br />
Pärast õhtusööki tundus Kadile aga, et vara veel magama minna. Hostelist ümber nurga on üks tavern. Hosteli eest mööda kõndides haarasime kaasa seal suitsu tegeva Calumi, kes omakorda võttis ühes toanaabriks sattunud sakslase Christiani. Too polnud caminot kõndimas, lihtsalt reisib ringi. <br />
<br />
Istusime õuel, jõime veini, kui baari läinud Kadi äkitselt hoonest välja kargas, laualt telefoni haaras ja ummisjalu tagasi põrutas. Jäime suu ammuli tema kaduvaid kandu vaatama, kuniks lõpuks taipasime järele minna. Leidsime Kadi kõrtsi tagatoast, kus ümber pika laua lõpetas õhtusööki kamp esinemast tulnud fado-mängijaid. Keegi neist oli vaikselt pilli tinistama hakanud, väike julgustus Kadilt lisaks ja peagi kuulasime neljase kambaga privaatkontserti, millega liitus üks fadoõpetaja, kes juhuslikult samas kohas oli. Üks mees laulis kui noor enesest vägagi teadlik (vibraato-)jumal, tema kõrval istus tagasihoidlikum noormees, kes vahepeal samuti suu avas ja… täiuslikult puhas hääl. Kadi käis neile vahepeal kannuga veini viimas, mis nähtavasti õlitas häälepaelu veelgi. </div>
<div>
<br />
<br />
Magama läksime igatahes äärmiselt rõõmsana.</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-25693417326296627082019-01-16T17:17:00.000-08:002019-01-17T09:08:12.112-08:001.oktoober, Coimbra -> Mealhada (ca 24 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhezx4rtfUwMTaO5r5UL6PyLdZ-t7hwMwFHSoO0Gp34qA_czAZKAvsQer258A9Mgi-rMv0kvm312PObXAsoh5_FLmwXt4jhyUYLJZCL5IDm6nji497dDECB8XIZ4w5j4vhRakZ3nVhxKVx2/s1600/DSC_6432.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhezx4rtfUwMTaO5r5UL6PyLdZ-t7hwMwFHSoO0Gp34qA_czAZKAvsQer258A9Mgi-rMv0kvm312PObXAsoh5_FLmwXt4jhyUYLJZCL5IDm6nji497dDECB8XIZ4w5j4vhRakZ3nVhxKVx2/s320/DSC_6432.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Aeglane, mõnus hommik, maitsev söök, imeilus vaade. Istume Kadi ja Calumiga, joome kohvi, elu on ilus. Asun internetis Portosse hostelit ja potentsiaalset Douro jõeoru veinituuri otsima. Teel linnast välja McDonaldsit nähes ei suuda vastu panna ratsionaalselt põhjendamatule, ent seda tungivamale vajadusele juustuburgeri järele.<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7_SZR6IxF6-7nHN2-y87s3mqq_s_liYvw9xI6_U8I8skxSvp6FShZyHqQCrEu86Byt-9LUhi5spSgFlsVH-DRbWCKy65_p0lEoVL2aDhBKNaa1e2wN3yPYn3RIyXArVszfyE2BGbTKb81/s1600/DSC_1122.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg7_SZR6IxF6-7nHN2-y87s3mqq_s_liYvw9xI6_U8I8skxSvp6FShZyHqQCrEu86Byt-9LUhi5spSgFlsVH-DRbWCKy65_p0lEoVL2aDhBKNaa1e2wN3yPYn3RIyXArVszfyE2BGbTKb81/s320/DSC_1122.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWzorWFm_XvMkGGjtbqfUzLSSU3Gm-kZP3bnWxJ6A6DDEthDFxMWmkczJK0OyVL99vu4bC-VUmu0imQfJBZPyfAM3OiZBQjCusFgCieJCbnJ0uufegQht4MKdeofcmXGaVdEPO0GhoE557/s1600/DSC_1124.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjWzorWFm_XvMkGGjtbqfUzLSSU3Gm-kZP3bnWxJ6A6DDEthDFxMWmkczJK0OyVL99vu4bC-VUmu0imQfJBZPyfAM3OiZBQjCusFgCieJCbnJ0uufegQht4MKdeofcmXGaVdEPO0GhoE557/s320/DSC_1124.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
Calum alustab hommikut kangelaslikult suitsetamise mahajätmisega.<br />
<br />
Apteegipeatus, et Kadi katkiseid osi parandada. <br />
<br />
Mealhadas selgub, et Calumi töö suitsetamise maha jätmisel on olnud kiire ja korralik. Kuus tundi pärast “suitsetamise lõpetamist” on tal uus suitsupakk käes, sest “mehed, kes kohvikus minu kõrval istusid, suitsetasid ja nii ei saa ju!”.<br />
<br />
Albergis on ees juba tuttavad näod: šoti vanapaar, Maciej, Eric (sakslane, nüüd juba äsja liitunud vene tüdruksõbraga, kelle parim sõbranna olevat muide eestlanna). Lisaks sakslane Christian, kelle pikkadest jalgadest, kiirest tempost ja jutukusest oleme seni vaid legende kuulnud. Tema omakorda teatab rõõmsalt, et mind ta juba teab, sest poolakas oli oma esimestest päevadest video kokku pannud.<br />
<br />
Christianis on midagi, mis meenutab minu sõpra viimaselt läbitud caminolt, Neili. Muide, Neili pärast ma Lissabonist alustada otsustasingi. See oli tema ettepanek, aga ta ise ei saanud viimasel hetkel tulla. Kirjutasin talle nüüd, et kohtasin just sotsiaaltöötajat, kes on kaks oma türgi hoolealust adopteerinud (praeguseks täiskasvanud inimesed) ja et see meenutab nii väga teda ja tema vietnami kasulapsi. Neil oli rõõmsalt üllatunud, tunnistab, et ei ole vahepeal julgenud ühendust võtta, sest kartis, et ma olen tema althüppamise pärast pahane (ma ei ole) ja et kokkusattumus on huvitav, sest meie teine ühine camino-sõber, taanlane Bjarne, on parajasti võtmas hooldusvanema rolli. <br />
<br />
Suurema osaga albergi kambast suundume paarikümne meetri kaugusel asuvasse restorani menu peregrinot sööma, mis päädib jabura komöödiaga, sest restorani pidajad tegelesid mingi sahkermahkeriga ja küsisid rohkem raha kui pidanuks. Tegemist ei olnud suurte summadega, aga seltskonna õiglustunne sai kõvasti riivata. Kõik makstakse ära, aga püha viha ei jäeta väljendamata. Meil endal oli juba paar minutit hiljem lõbus, ent nihverdisest restoraniomanikku võis veel pikalt puhisemas näha (prügikastid, kuhu restorani praht viia, olid täpselt albergi kõrval, sestap nägime).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNeYfWkqE0x9PUec8wcsGoPTyOzbeh2xrcZ7v5AkaoYLl-A9nJdfSiT_FCfMg_npcWP3uUbCnfTFMMX-ly7rw0TBzMk4Gcf5k2Hiar8gedR5CbpB2B2pRqghjdNgW6U7j5uR1AYMN6rIiI/s1600/DSC_6445.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="555" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNeYfWkqE0x9PUec8wcsGoPTyOzbeh2xrcZ7v5AkaoYLl-A9nJdfSiT_FCfMg_npcWP3uUbCnfTFMMX-ly7rw0TBzMk4Gcf5k2Hiar8gedR5CbpB2B2pRqghjdNgW6U7j5uR1AYMN6rIiI/s320/DSC_6445.JPG" width="240" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Camino-perekonna tunne tuleb vaikselt. Šotlased olid juba päeval uurinud, kas eesti tüdrukuid ikka näha on olnud. Muretsevad Kadi jalgade pärast… Meid ootab aga ees väike kõrvalepõige.<br />
<br />
<br />Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-69488767845335704152019-01-16T17:16:00.000-08:002019-01-17T09:08:03.246-08:002. oktoober, Mealhada -> Ilhavo (suurem osa rongiga, 12 km jala). Põige caminolt.Läbi une kostis sellist tuuleulgu, et kahtlustasin katuse ja ümbritseva kiiret minemalendu. Hommikuks oli sügis kohal. Ärkasime aeglaselt, järgnes caminol välditavate tegevuste esiritta kuuluv protsess: tagasi kõndimine. Lugu on selline, et teeme caminolt kiire kõrvalepõike. Enne rännakut käisin oma imetoreda juuksuri juures, kes minu plaanidest kuuldes ütles, et kuule-kuule, caminole kuskil üsna lähedal peaks elama Kristel, kes kunagi Tallinna legendaarset Tigu restorani pidas.<br />
<br />
Kristelit ma küll ei tunne, aga see ei takistanud talle kirjutamast küsimusega, kas ta ehk kaht kutsumata külalist vastu ei võiks võtta? Kristel vastas kiiresti ja juhtus, et just sel ajal oli tal aega ja ruumi.<br />
<br />
Plaan on lihtne, astuda Mealhadas rongile, sõita Aveirosse ja sealt bussisõidu asemel jonnakalt 12 km sihtkohani kõndida. Kollaseid nooli ei olnud, googlemaps oli, nii et kohale me jõudsime. Saime Kristeliga kokku Ilhavo kesklinnas asuvas imearmsas koduses ja kohalikele orienteeritud Gruta restoranis. Ingliskeelsele menüüle polnud lootust, aga polnud ka vajadust. Kristel rääkis omanikuga ja peagi olid meie ees maitsvad kalmaarid ja sealiha-oahautis. Lakkusime sõrmedki puhtaks ja suundusime Kristeli juurde. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkjN5WS0zU_a_wW__WRjq7yjuSIyVO9VVaVq5FKzlSr_T_VayiNbSjruLkmZUpWilVcS-0RKrxMeoDpfkRuJF0fH1pQHKW_Hb-pjnw4Qt0TV1eyTCFWhkr0mYPLWO6tQxg2aF-_iLE3i3p/s1600/DSC_6453.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjkjN5WS0zU_a_wW__WRjq7yjuSIyVO9VVaVq5FKzlSr_T_VayiNbSjruLkmZUpWilVcS-0RKrxMeoDpfkRuJF0fH1pQHKW_Hb-pjnw4Qt0TV1eyTCFWhkr0mYPLWO6tQxg2aF-_iLE3i3p/s320/DSC_6453.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqugGJrrKtR2b461Cx-Hm7zBZMpO1q0Ds7lVkPoqQmApQAbUumbWCdOy4jLXpetXZ6nEV_SVnnTL6qDGa3eza2xYb8RAH0Cj9oZW1ig6G1MYY7tX28JFcifaovjxwLFW7z_ftqNhGDvjh1/s1600/DSC_1134.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjqugGJrrKtR2b461Cx-Hm7zBZMpO1q0Ds7lVkPoqQmApQAbUumbWCdOy4jLXpetXZ6nEV_SVnnTL6qDGa3eza2xYb8RAH0Cj9oZW1ig6G1MYY7tX28JFcifaovjxwLFW7z_ftqNhGDvjh1/s320/DSC_1134.JPG" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Tema siinne maja, ikka Tigu-nimeline, on eriti õnnelik leid. Ruumikas maja, ümber aed rohkelt varju pakkuvate puudega ning mõnusa istumisalaga, kust ei puudu ka võrkkiik. Albergidele vahelduseks paradiis. <br />
<br />
Kiire dušš ja läksime vaatama Vista Alegre portselanimuuseumi. Koht ehitati paarisaja aasta eest tööliste linnakuks, kus oli olemas kõik eluks vajalik (meenub Kopli laevatehase tööliste jaoks ehitatud linnak ja pisut ka Kreenholm). Muuseumi üks osa võimaldab minna töökotta, kus inimesed samal ajal käsitsi portselani maalivad. Pildistamine ja käratsemine on keelatud, ent ikkagi jäin mõtlema, et tea, kas selline vaatlusobjektiks olemine on kuidagi töölepingusse sisse kirjutatud ja sisaldab lisatasusid? Võiks ju. <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-KrCiqwsyaA0ws05aHYIq3Ru14cshHp9vEopy7SzE6ZKZtp_uACcJWIonXHFEpk9UIaeQikTHfgRWa1Ennj5vR202FsaTFbco_OF1GbSfHAas7JAFULRYHQ4iQoBjah-G2DbwVV4_8h5Z/s1600/DSC_6478.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-KrCiqwsyaA0ws05aHYIq3Ru14cshHp9vEopy7SzE6ZKZtp_uACcJWIonXHFEpk9UIaeQikTHfgRWa1Ennj5vR202FsaTFbco_OF1GbSfHAas7JAFULRYHQ4iQoBjah-G2DbwVV4_8h5Z/s320/DSC_6478.JPG" width="320" /></a><br />
Hankisime poest veini, salatimaterjali ja läksime Kristeliga nurgapealsesse lihapoodi, et grillimiseks steike hankida. Poemüüja, tore vanaproua, vaatas mulle ja Kadile otsa ning andis maitsmiseks pikalt küpsetatud põrsatükikese. Kristel itsitas kõrval, sest tavaliselt saavad siin sellise helde kohtlemise osaks ühes vanematega poodi tulnud lapsed. <br />
<br />
Kõigest kokku sai üks igavesti mõnus õhtupoolik, mida alustas pudel täiesti ebatüüpilist (tammest läbi käinud) vinho verdet (albariño). Nautisime, istusime õuele, rääkisime maast ja ilmast ja sellest, kuidas Kristel ühes sakslasest mehega lõpuks Portugali kolimise kasuks otsustas. Samal ajal meelitasime arglikku kassiperekonda, kellest ühele Kristel silma peale on pannud ja hea meelega ära kodustaks.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2B5iM0SQVWsNy9Qo7yClu8QmNXqUD9pkpGm4quF_zUmQb1oaLuHia20zGc8ajSovgD4u83MR7PBHLDXVjzUCrO7sAKr_-6WOM7_3wdVblFRqIUiR2-i99UAgEgwgGegjsGeNe_9bvmCX6/s1600/DSC_6479.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2B5iM0SQVWsNy9Qo7yClu8QmNXqUD9pkpGm4quF_zUmQb1oaLuHia20zGc8ajSovgD4u83MR7PBHLDXVjzUCrO7sAKr_-6WOM7_3wdVblFRqIUiR2-i99UAgEgwgGegjsGeNe_9bvmCX6/s320/DSC_6479.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAOIHk6_UndBjKsy9fjExlroUe2dqMfbZaQN2jHIOw2AU2Vu-RVmMMHyBvJXDSvjGaMZCVmcpb9g8qorCLIhb6Mxmd6RabE8B1c549ju0opcUugnxB5awlyRVetSJvSRzUN0qy-9qbUThC/s1600/DSC_1162.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgAOIHk6_UndBjKsy9fjExlroUe2dqMfbZaQN2jHIOw2AU2Vu-RVmMMHyBvJXDSvjGaMZCVmcpb9g8qorCLIhb6Mxmd6RabE8B1c549ju0opcUugnxB5awlyRVetSJvSRzUN0qy-9qbUThC/s320/DSC_1162.JPG" width="320" /></a></div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-85890901383280923732019-01-16T17:15:00.000-08:002019-01-17T09:07:55.410-08:003. oktoober, Ilhavo, Alveiro, Sao Joao de Madeira (kõndimist ca 10 km)<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZzq6tkvt-DgN5ufLjHmJ5DGl6yvUE2dYvpcLPzIKMJ6SRHapKah39bmrOExQmBnZWteA2oL6gJWuodiRpMwnsdYQnLq1g0BohxqStcRhFfGyIbrTp7NXXhdMtrPLzz6Qk9-oDeCuVyR3_/s1600/DSC03151.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZzq6tkvt-DgN5ufLjHmJ5DGl6yvUE2dYvpcLPzIKMJ6SRHapKah39bmrOExQmBnZWteA2oL6gJWuodiRpMwnsdYQnLq1g0BohxqStcRhFfGyIbrTp7NXXhdMtrPLzz6Qk9-oDeCuVyR3_/s320/DSC03151.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Hommikueine Tigus. Kristel, mina ja veinifilosoofia (viimane on siin piirkonnas mõistagi erakordselt oluline)</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;">Hommik algas maailma parima hommikusöögiga. Suvikõrvitsa-parmesani-munaroog, sink, melon, naturaalne jogurt granaatõunaga jne jne. Meenutan, et muidu on Portugali ja Hispaania hommikusöök sisuliselt sai erinevates variantsioonides. </span><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcHGwP3HzIf8Fhx9tkB25R5VH6b9os6saG_ue6yJjEOgWHkLEIxj0BzCyN_k0DZguhsyGoTD3I-ApPyEh7FM6jn5zkUZUSfN0cUe3vXLtJNA7Lbg3rBmzS1PkkxlUBM04Zr0Fdrq2uYM_O/s1600/DSC03158.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgcHGwP3HzIf8Fhx9tkB25R5VH6b9os6saG_ue6yJjEOgWHkLEIxj0BzCyN_k0DZguhsyGoTD3I-ApPyEh7FM6jn5zkUZUSfN0cUe3vXLtJNA7Lbg3rBmzS1PkkxlUBM04Zr0Fdrq2uYM_O/s320/DSC03158.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK3kwEAjk19_2rglLoxROegrNWP0_geb5_wYQWIw9jEV9xvpMd52wro3K-zjAgh7tL7eKUsYudOil7ed8yvwaT3Hr3XpNIRdCRvy4fJSId56YiHsLkAUQclerHT7OoBTq8NbSgbMSnlyLl/s1600/DSC_1162.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhK3kwEAjk19_2rglLoxROegrNWP0_geb5_wYQWIw9jEV9xvpMd52wro3K-zjAgh7tL7eKUsYudOil7ed8yvwaT3Hr3XpNIRdCRvy4fJSId56YiHsLkAUQclerHT7OoBTq8NbSgbMSnlyLl/s320/DSC_1162.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUb75_byNSDFg5NAQ-K8ic6Oaz2TOQk5uBy_BYvFyqQKKVovp-G3JyNCC9c_HfMHNjc9jdiPXE8H_0ctgbks-oEgOEn5gAbgVZC8p4UC05J3Zx3QtrnUKGw3rO3iTjR6qvLjZBF1XK_vwl/s1600/DSC_1173.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUb75_byNSDFg5NAQ-K8ic6Oaz2TOQk5uBy_BYvFyqQKKVovp-G3JyNCC9c_HfMHNjc9jdiPXE8H_0ctgbks-oEgOEn5gAbgVZC8p4UC05J3Zx3QtrnUKGw3rO3iTjR6qvLjZBF1XK_vwl/s320/DSC_1173.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<div>
Vahetähelepanekuid: viimastel päevadel tunnen, et energia on hakanud kuidagi tagasi voolama. Just vaimses mõttes. Kõmpimine väsitab ilmselgelt keha nii nagu ta seda tegema peakski, aga inimesed, päike ja kõik ümbritsev on hästi mõjunud. Või miks ma üldse kahtlesin, et see kuidagi teisiti võiks olla?<br />
<br />
Kadi jäi veel päevaks Kristeli juurde, minu lihtne bussisõit Ilhavost Aveiro rongijaama sai minu tüüpilise käpardlikkuse hõngu tunda. Nimelt põrutasin õigest peatusest mööda. Buss sõitis väikese ringiga bussijaama, mina olin aga veendunud, et olen kõigest nüüd hirmus kaugel (tegelikult on bussijaam peaaegu raudteejaama kõrval), panin ajama suunas, mille ebaadekvaatsus oleks selgunud, kui korraks lihtsalt enda ümber oleksin vaevunud vaatama. Sestap suutsin endale organiseerida kilomeetri või paari pikkuse lisajalutuskäigu.</div>
<div>
Jõudsin rongiga Espinhosesse. Kilomeetri kaugusel pidanuks kirjade järgi olema teine rongijaam, millest saaks juba tagasi caminole. Ainult et sinna jõudes olin mõneks ajaks veendunud, et google valetab mulle alatult, sest grafitiga kaetud lagunevas peahoones polnud mingit elu, rööpad olid kaetud prahiga ja ka kõik muud putkad olid suletud. Mitte ühtki tabelit, inimest, üldse kedagi. </div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi57AjE7e0rbRCoIYfvaQbS7upp6oG_3oQu8K6lfhzIxKt_Zp7duHpxVRVzuuEvUamRKFfA6484hD54knqlBeydGfhRAoLIKyRAHWHJ-V5dwk5CeHnh5mBrVdKIlRSihjBvCxb7_RJfoNME/s1600/DSC_1177.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi57AjE7e0rbRCoIYfvaQbS7upp6oG_3oQu8K6lfhzIxKt_Zp7duHpxVRVzuuEvUamRKFfA6484hD54knqlBeydGfhRAoLIKyRAHWHJ-V5dwk5CeHnh5mBrVdKIlRSihjBvCxb7_RJfoNME/s320/DSC_1177.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAhVDjeJPTZCtrKJPZFYHd7JSqN0rASLQfeFGLKNOkREa-QEIUYrGc10yzt5eZZzDQu4S4mlRwbLg6DgYscHdRPAgNhz3-prbdGHcNDzBdugtlV6VzSwmNVTapw0cc79n0vbmL5duD3IAQ/s1600/DSC_1180.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiAhVDjeJPTZCtrKJPZFYHd7JSqN0rASLQfeFGLKNOkREa-QEIUYrGc10yzt5eZZzDQu4S4mlRwbLg6DgYscHdRPAgNhz3-prbdGHcNDzBdugtlV6VzSwmNVTapw0cc79n0vbmL5duD3IAQ/s320/DSC_1180.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div>
Jalutasin tagasi teise raudteejaama, küsisin politseinikelt nõu, kes kinnitasid, et ei-ei, too teine ikka töötab ka. Nende sõnad tundusid piisava tõendusmaterjalina, et minna tagasi saatust ootama. Nii poolteist tundi hiljem rong end viimaks tõepoolest ilmutas. Üleni täis soditud, grafitiga kaetud. Olukorrale veelgi enamate värvide lisamiseks olid lisaks hetked, kus juba liikuma hakanud rongi ikka veel avatud uste vahelt inimesi sisse hüppas. Ja loomulikult ilmutas seesama kodutu välimusega pisut hullumeelse olekuga tüüp, kes ühes peatuses maha läks, end viis peatust hiljem taas rongis. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfIAFC7VAHTHqzlzLPcpu0_VSD7Ybs0JMQzlER64LspF-USdUZEcCSpSLcc68NX0Tl2Ek_yNrebfPz5QdiOTlnf2fW6BYGR2gDPQUWkVRzNEUASIv8pTNoHN3jMwJP_Bar70dmfaS8oe7D/s1600/DSC_1188.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhfIAFC7VAHTHqzlzLPcpu0_VSD7Ybs0JMQzlER64LspF-USdUZEcCSpSLcc68NX0Tl2Ek_yNrebfPz5QdiOTlnf2fW6BYGR2gDPQUWkVRzNEUASIv8pTNoHN3jMwJP_Bar70dmfaS8oe7D/s320/DSC_1188.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Pärast nauditavalt jaburat sõitu otsustasin viimaks rongilt maha minna Santiago de Riba-Ul’i peatuses, mis jättis õhtusse mõnusa kümnekilomeetrise jalutuskäigu. Kuni sihtpunktini oli teekond suisa hurmav, aga Sao Joao de Madeira enese kohta sama öelda ei oska. Vähemasti mitte selle osa, kust camino läbi viib. Tulin öömajale Santa Casa de Misericordia annetuspõhisesse albergi. Saabusin pisut enne seitset, lisaks minule ööbib samas kohas (albergi funktsiooni täidab üks tuba haiglas, mille põrandale saab asetada matid) vaid üks vanem hollandi härra, kes läks välja sööma. Minus lõid välja mingid veidrad hirmud. Härra oli juba läinud, üksi miskipärast ei tahtnud õuele minna, jäin tuppa, sõin Kadi poolt kaasa antud soolapähkleid ja tegelesin profülaktilise enesehaletsemisega. Äkki seda üksildustunnet selles veidras linnas on vaja, et distants aitaks selgemalt näha heade õhtute ilu? Nojah, eks ma püüan enda jaoks asju ju ka põhjendatumaks mõelda.<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgagLsyiOgew-IEgxRkVI5ZyMAN6cZ1yqoZGOhhN9fguEcxh3gly84mM-3KvGPeXrAIZpUGJwQyehJm6hyphenhyphenmeCFErpN07edpG3IobPautBjp9LFOymwmRL949PrmensZtpOWO-RC_lZt8HTE/s1600/DSC_1189.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgagLsyiOgew-IEgxRkVI5ZyMAN6cZ1yqoZGOhhN9fguEcxh3gly84mM-3KvGPeXrAIZpUGJwQyehJm6hyphenhyphenmeCFErpN07edpG3IobPautBjp9LFOymwmRL949PrmensZtpOWO-RC_lZt8HTE/s320/DSC_1189.JPG" width="320" /></a><br />
Kadi sõidab Kristeli juurest otse Portosse, kus veel korra kokku saame, enne kui ta langevarjuritega kokku saab ja kõndimise asemel hoopis täiesti töökorrast lennukitest alla hüppama läheb.<br />
<br />
Maciej saatis sõnumi: kogu kamp on jätkuvalt koos, nad on päeva tagapool (mina jätsin vahelepõike tõttu osa teest vahele), eile tegid koos süüa ja jõid nii palju veini, et oli joodud. Loodan vähemasti osa sellest seltskonnast Portos uuesti kohata. Ehk valib keegi neist ka ookeaniäärse tee? (Portost alates on paar alternatiivi.)</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-81522706231486263902019-01-16T17:14:00.000-08:002019-01-17T09:07:47.525-08:004. oktoober, Soa Joao de Madeira -> Porto (ca 37 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Hollandlasest toanaaber Imre vaevles öösel umbes sama murega, mis mina: kuidas nii pikalt magada? Kella üheksast õhtul läksime magama, sest muud polnud teha, aga hommikul enne seitset polnud mõtet kobistama hakata, sest väljas oli pilkane pimedus ja kohvikud olid veel suletud. Alustasime teekonda koos. Kohvikus sain 1.10 raha eest hiiglasliku mõnusa croissanti ja piimakohvi (galao). Tehke keegi nii, et Eestis ka saaks nõnda, palun.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj75d_jSLZ-iXHHUGKs5wIlOUpwisPtNMv3WQtsaGVkeghyphenhyphenrZS_yIXUKG8DmbaL53YVWlqvaThFHQFfq7-UpNFbYZWa1iPaAHBMhaldnQOtUVYN_sB9YCUQX9Hl9RUnieCFiBSeQECM5s5j/s1600/DSC_1195.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj75d_jSLZ-iXHHUGKs5wIlOUpwisPtNMv3WQtsaGVkeghyphenhyphenrZS_yIXUKG8DmbaL53YVWlqvaThFHQFfq7-UpNFbYZWa1iPaAHBMhaldnQOtUVYN_sB9YCUQX9Hl9RUnieCFiBSeQECM5s5j/s320/DSC_1195.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Suurema osa teest moodustas tüütu asfalt, vahele peaaegu kujuteldav lõiguke iidset rooma teed, veidi mäe otsa turnimist ja metsa vahel kõndimist. Loomade laipu jääb teele ka muidu, ent täismõõdus koer, keda muud eluvormid juba järavad, pani korralikult võpatama ja kiirelt teisele poole teed minema.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuVIFOQ3essI9TKL-8UkwcbMg5zXg7kZnu_1XT4UcePhNUThmfk7Ap7_cdv6eKl4d8a3J8Oq1SHlyw8sL3P5LwSgrz_vWh-YkuGbzcx5ujtiP1oS0ziqqeyvzo-EH2MwbJIzk-A512i7Yt/s1600/DSC_1199.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiuVIFOQ3essI9TKL-8UkwcbMg5zXg7kZnu_1XT4UcePhNUThmfk7Ap7_cdv6eKl4d8a3J8Oq1SHlyw8sL3P5LwSgrz_vWh-YkuGbzcx5ujtiP1oS0ziqqeyvzo-EH2MwbJIzk-A512i7Yt/s320/DSC_1199.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyfKMxxTs8pBc7HgiFTSuKD00mtLrhUeabgaQI_okpsRKBLA-QO8z5yQXSqYYE_Ct87x4qoQLcJR9pFy4PYxiLOaLmosS1XEr5HYeuqrlOpmD018Chw_mfXFSvZ9BpgpUUpBkInKQED8bo/s1600/DSC_1203.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhyfKMxxTs8pBc7HgiFTSuKD00mtLrhUeabgaQI_okpsRKBLA-QO8z5yQXSqYYE_Ct87x4qoQLcJR9pFy4PYxiLOaLmosS1XEr5HYeuqrlOpmD018Chw_mfXFSvZ9BpgpUUpBkInKQED8bo/s320/DSC_1203.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkkixdpLf_9FahZVEKAR984ON303WQvkz3TjDj_MwYCi-maKgCRT0mK_pQ6Q5DVVvDhOLafbvYVxpefctDFM15e8dXNNAA6XkppTr_MITrX7Qb4wGgfY4b3d8hKK5kOXX6wUK-fo-XDkO3/s1600/DSC_1210.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhkkixdpLf_9FahZVEKAR984ON303WQvkz3TjDj_MwYCi-maKgCRT0mK_pQ6Q5DVVvDhOLafbvYVxpefctDFM15e8dXNNAA6XkppTr_MITrX7Qb4wGgfY4b3d8hKK5kOXX6wUK-fo-XDkO3/s320/DSC_1210.JPG" width="180" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
Esimene vaade Portole Gaia poolelt oli õhku ahmima võttev isegi pärast pikka päeva. Ületasin jõe, võtsin Sé katedraalist templi ja otsisin üles öömaja, Wine Hosteli. Asub ülikooli lähedal ilusas kandis, kus ümberringi üksjagu baare ja restorane. Kadi oli veel teel ja rongis. Kui jõudis, läksime õhtusööki otsima, sest söök on jätkuvalt peamine prioriteet. Vaatasime üle kuulsa Majestic cafe, belle epoque’i tuntuima siinse näite. Väidetavalt käis Rowling siin ja kirjutas Harry Potterist jupikese või paar. Võib-olla on sellel legendil lisaks kaunile atmosfäärile osa põhjusest, miks tavapäraseid hindu siin lahke käega mitmekordistatud on?<br />
<br />
<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCCw5vqWKMMYCyBcbt12xXT4LF-BZqesEEI6k6gQ2rnHjXDMjmc_snQWLjfofFCUkn0p86nQtT6eBVKoyom37mTbhfD6eFozM3_nOq-nOKAHn9Y-beixfL12h5cuGjV_iI96eJv5pW8FkD/s1600/DSC_1219.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgCCw5vqWKMMYCyBcbt12xXT4LF-BZqesEEI6k6gQ2rnHjXDMjmc_snQWLjfofFCUkn0p86nQtT6eBVKoyom37mTbhfD6eFozM3_nOq-nOKAHn9Y-beixfL12h5cuGjV_iI96eJv5pW8FkD/s320/DSC_1219.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbIQ1dLqGLR9TYBnunmzCyYx4rSTlPbDl6I0NyCMILZxYSqkIIgVMJbAceL68V7pIq6dp133EFNoHmitUNHXsvOJl_IUPD38hrLrN6mBWl9r9dWn2v4XDguW1Dv4UWJkSUjcmykoRYcDIq/s1600/DSC_1222.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgbIQ1dLqGLR9TYBnunmzCyYx4rSTlPbDl6I0NyCMILZxYSqkIIgVMJbAceL68V7pIq6dp133EFNoHmitUNHXsvOJl_IUPD38hrLrN6mBWl9r9dWn2v4XDguW1Dv4UWJkSUjcmykoRYcDIq/s320/DSC_1222.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Õhtusse jäämine tähendas aga jälle ridamisi sugugi mitte ilusaid unenägusid. See hakkab taluvuspiire ületama, pea igapäevased surma või muude õudustega seotud uned. Miks?</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-12809879479561620642019-01-16T17:13:00.000-08:002019-01-17T09:07:39.810-08:005. oktoober, Porto<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1yCyInX3iWSdKq5M4tvce3AuuBxOtRmh1DopoMxTcJbI698F5dgpGhKhM8mlwecxQNdavHWK9Ht6XlqynGWzK1wm1f507wRrTGigIhSgAQ65HegsERSj1JFO0aCo8xyn12IymZdwRRc_U/s1600/DSC_1242.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1yCyInX3iWSdKq5M4tvce3AuuBxOtRmh1DopoMxTcJbI698F5dgpGhKhM8mlwecxQNdavHWK9Ht6XlqynGWzK1wm1f507wRrTGigIhSgAQ65HegsERSj1JFO0aCo8xyn12IymZdwRRc_U/s320/DSC_1242.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRriI74Trs7bEK7JENQFgz5wJg-sw50S2Zu0-FmNWYB-5eQ6hSxKBaUUmec-OvmYGuOpvhbyL59WwAQC_wK5cC7V7u3_JU92HdL_cVabwo5Z-7BcFzTtOTMEcb-KGXWUBGoQdIRNJGLWdf/s1600/DSC_1254.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhRriI74Trs7bEK7JENQFgz5wJg-sw50S2Zu0-FmNWYB-5eQ6hSxKBaUUmec-OvmYGuOpvhbyL59WwAQC_wK5cC7V7u3_JU92HdL_cVabwo5Z-7BcFzTtOTMEcb-KGXWUBGoQdIRNJGLWdf/s320/DSC_1254.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;">Kell pool üheksa läksime õuele hommikusööki otsima. Tänavad olid öistest pidutsejatest jäetud prahti täis, inimestest aga tühjad. Päeva peale saime aru, et täna on püha, üks loendamatutest. Pärast hommikusööki kondasime mööda linna. Avastasime, et Lello raamatupoe külastamise eest küsitakse viis eurot. Põhjuseks on nähtavasti see, et ka seal on Rowling olnud. Jätsime vahele. </span><br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimgYYzmK4P_pTM45NTx4ypFwmnLWEpFmDzSuughztdSthCjL6bie2hu1LhO-aEiOVFjwLaAGvPb8ZrkjZdhIeNINGcpTbG_n3r5wzhfiEF_JjbZilWUylh-rDd5JXQWFdsg0MdLgP452rx/s1600/DSC_1261.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimgYYzmK4P_pTM45NTx4ypFwmnLWEpFmDzSuughztdSthCjL6bie2hu1LhO-aEiOVFjwLaAGvPb8ZrkjZdhIeNINGcpTbG_n3r5wzhfiEF_JjbZilWUylh-rDd5JXQWFdsg0MdLgP452rx/s320/DSC_1261.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
<br /></div>
<div>
Lõuna ajal pugisime end grillitud sardiinidest, merekarpidest ja vinho verdest pungile, toibusime jõe ääres päikeses veidi ja läksime siis uurima, mida head räägitakse meile Cockburnsi porteveinikeldris (suurepärane nimi, nad miskipärast seda “ck” osa ei häälda, khm). Sest kuidas olla Portos ja mitte käia Gaias porti joomas? (Gaias on veinikeldrid, Portost lähetati vein omal ajal teele, sestap “vein Portost”, portvein) Ühines vahepeal linna jõudnud Calum. Põgusad teadmised said lisa ja maitsev oli ka. </div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5lNjaPQ8GcpjUgg0VbTyey20L7gheY3wcmRIuGLUYDhn_08qWkrseumGutuwlC_75hsLphDCAqkBChyphenhyphenlCzee9gsv4N1pqjd5Ty5TkcsQCzmS8brKLmG9eqb0dYOTRN2uuR3hligKQ04jm/s1600/DSC_6575.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh5lNjaPQ8GcpjUgg0VbTyey20L7gheY3wcmRIuGLUYDhn_08qWkrseumGutuwlC_75hsLphDCAqkBChyphenhyphenlCzee9gsv4N1pqjd5Ty5TkcsQCzmS8brKLmG9eqb0dYOTRN2uuR3hligKQ04jm/s320/DSC_6575.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4Pp-kPkQhON4XHBHGpM-d6kIGv1gvfrL4jjpQguhJPW1rqKg4nQlYGzXK_uxRXe3ueBvfPSdUGEk8n-8pBDUXGGBNwpp1LYNBJu2HYc0iR1GRevXfSpu-5mIZBRHr6UxKY6UNL4u1T6fq/s1600/DSC_6566.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="416" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh4Pp-kPkQhON4XHBHGpM-d6kIGv1gvfrL4jjpQguhJPW1rqKg4nQlYGzXK_uxRXe3ueBvfPSdUGEk8n-8pBDUXGGBNwpp1LYNBJu2HYc0iR1GRevXfSpu-5mIZBRHr6UxKY6UNL4u1T6fq/s320/DSC_6566.JPG" width="179" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmvVOufjEwWukXfk1vALBcS3DMf_qd22br6fCPN5mFfEAerY_f2El6OS2IeGXmDCiINFy3bZYHquRPkv0emwLZhvBq6KcrT49V362mpC6konX2wA0DR3qilaPJjvEbKsyrODhhSyzwCLl8/s1600/DSC_1270.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmvVOufjEwWukXfk1vALBcS3DMf_qd22br6fCPN5mFfEAerY_f2El6OS2IeGXmDCiINFy3bZYHquRPkv0emwLZhvBq6KcrT49V362mpC6konX2wA0DR3qilaPJjvEbKsyrODhhSyzwCLl8/s320/DSC_1270.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIdM2mqY-Ty_CpoCZ2FwD3VJ_ATP_rTd8W6j7l6vPdpEQpwlDTe2PWnbDY13EXhTT79IWOxgJ-8E5VOfCbvgoLBZh8LwaZa6eqj-XSRVcT-XRzYr8wtTP3Tm4qEaHaySkJ1uKFyg-y2JvY/s1600/DSC_1271.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiIdM2mqY-Ty_CpoCZ2FwD3VJ_ATP_rTd8W6j7l6vPdpEQpwlDTe2PWnbDY13EXhTT79IWOxgJ-8E5VOfCbvgoLBZh8LwaZa6eqj-XSRVcT-XRzYr8wtTP3Tm4qEaHaySkJ1uKFyg-y2JvY/s320/DSC_1271.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br />
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Õhtusöögi ajal saime kokku Judy ja Arthuriga, kes samuti Portos olid. Liitus ka Maciej. Linnas söögikohta otsides sai kiiresti selgeks, kui palju mugavam võib olla külakestest tuttav valikute puudumine. Kui kõht on tühi, lähed lihtsalt ainsasse kohta, mis olemas on, mitte ei kõnni kõhu korisedes mööda linna ja ei püüa leida kohta, millega kõik nõus oleksid. Kui eile proovisime Majesticus majesteetlikult kallist Francesinhat (kohalik spetsialiteet, sisuliselt rohke liha ja vägeva kastmega kaloripomm-võileib), siis nüüd oli nimetet roaga teine katse. Neli korda odavam võileib maitses üsna samamoodi. Lihtsalt kulda ja karda ei paistnud söömise ajal taustaks ja eks selle eest me ju õigupoolest eile maksimegi. </div>
<div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvcYo-6qVhox9g9jT6XY_oVqsJ_7hzmUi4jUEp_wp_rlUPABJlqTTndkRfhUScwVwCaH1pBK3QsNJsK5Mma1OKpDI_Jq2pMnC032iHuEGaCaelAe7qvuLajbTbmymzEu2g4FBQxq_7scfZ/s1600/DSC_6580.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgvcYo-6qVhox9g9jT6XY_oVqsJ_7hzmUi4jUEp_wp_rlUPABJlqTTndkRfhUScwVwCaH1pBK3QsNJsK5Mma1OKpDI_Jq2pMnC032iHuEGaCaelAe7qvuLajbTbmymzEu2g4FBQxq_7scfZ/s320/DSC_6580.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Arthur ja Judy</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Kadi jäi poistega veel ühele dringile, mina olin unine ja otsustasin voodi kasuks. Mind saadeti siiski hosteli ukseni, sest erilist orienteerumisvõimet mul paraku tekkinud ei ole, telefon oli aga tühi ja kollased nooled ei näidanud suunda. <br />
<br />
Uudistest lugesime enne, et Brett Kavanaugh sai ülemkohtunikuks (51 vs 49 häältega) hoolimata sellest, et üsna ilmselgelt avalikult ja suurejooneliselt vande all valetas. Üllatas või... siiski mitte? Camino-maailma mullis on kohati päris tore olla, peaks ehk uudiste lugemise mõneks ajaks vaimse tervise huvides üldse lõpetama?</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-33542054940041471682019-01-16T17:12:00.000-08:002019-01-17T09:08:42.094-08:006. oktoober, Porto, Douro jõe org, Matosinhos (kõndimist ehk 10 km)<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigf0qqiy6w44xAP_oS09m5S1kgg0siY-tyrareo4w9M40buooLwZInJIOTSdJjYAPHmiqfjwt2Bsy-VE_XkgRiAILRAg8XdqPGiRxrGt970SNM9M35MfC2UEarW1Mf8qchc6eXCtFFX5s6/s1600/DSC03236.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEigf0qqiy6w44xAP_oS09m5S1kgg0siY-tyrareo4w9M40buooLwZInJIOTSdJjYAPHmiqfjwt2Bsy-VE_XkgRiAILRAg8XdqPGiRxrGt970SNM9M35MfC2UEarW1Mf8qchc6eXCtFFX5s6/s320/DSC03236.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Päev algas vale jalaga. Kell kaheksa saabuma pidanud Douro jõe veinituuri giidi ei paistnud sel kellaajal kuskilt. Järgemööda katkevate telefonikõnede järel ta lõpuks siiski ilmus. Esimene inimene, kelle ta oma minibussiga pidanuks peale võtma, oli teadmata suunas kadunud. Ühtlasi selgus, et kui koduleht ütleb tuuri lõpuks kell viis, siis tegelikult pakkus giid, et ehk hoopis kell seitse. See ei sobinud kuigi hästi kokku plaaniga, mille kohaselt Kadi 18.30 Lissaboni rongile peaks minema (ja sinna ka piletid ostnud oli). Poolteist tundi ajavaru tundus piisav isegi Portugali ajaarvestuses, aga võta näpust. Giid lubas ikkagi selleks ajaks tagasi jõuda. Asusime seitsme inimesega teele.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVym7KtSbXtnQzmX4mPhZ2c08f6MLx72126nNB-xiLl1DfT0i3UtG0nLODpzzsoarH0TMSaAWRqXCLFjj6WUwwseryr6sZVczEroUPhVtH0UU5XZv4HjoxD9KaZMdrTmLEiBw_Q2HQajH7/s1600/DSC_1302.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgVym7KtSbXtnQzmX4mPhZ2c08f6MLx72126nNB-xiLl1DfT0i3UtG0nLODpzzsoarH0TMSaAWRqXCLFjj6WUwwseryr6sZVczEroUPhVtH0UU5XZv4HjoxD9KaZMdrTmLEiBw_Q2HQajH7/s320/DSC_1302.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2p2xGUbSOORrASFubGGgNIe9x-UXlhIvo8CbdnYAEGkZ_qOCXv9y6BSp1AqxBAL91gra1vnzQ1Ou2I_DWl9YMvPvcr2Uw9OHA-cBD9PeimWbze8whU_6zdnit-SrMaSB_2IdvdEZVBBvu/s1600/DSC_1306.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh2p2xGUbSOORrASFubGGgNIe9x-UXlhIvo8CbdnYAEGkZ_qOCXv9y6BSp1AqxBAL91gra1vnzQ1Ou2I_DWl9YMvPvcr2Uw9OHA-cBD9PeimWbze8whU_6zdnit-SrMaSB_2IdvdEZVBBvu/s320/DSC_1306.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Californiast pärit vahetusüliõpilane Sydney rääkis lugusid noortest poistest, kes alaliselt Ponte D. Luis I silla käsipuul jõlguvad ja aeg-ajalt sealt alla hüppavad. Keegi neist kogub pealtvaatajatelt selle rõõmu eest raha. Sydney ei pea raha andmist kõige eetilisemaks, sest sisuliselt julgustatakse poisse niimoodi eluohtlike asjadega tegelema. Poisid elavad küll nagu mishkad, nädalaga teenivad soovi korral mitmekordse Portugali keskmise palga.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifM7oxMY2N6LpOKGUM_s0iWsaPKFKiVVx2XSmm6Xt1M-ih4X6lL0KvmHRMc6a0rLTQ1mEepNUqddGn3e0D3h3o_Mo3U6djkJ0kRsKd0u3TBh79RbljdKZ5vERBX01yWs1GkKbn4ybrmkUk/s1600/DSC_1320.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEifM7oxMY2N6LpOKGUM_s0iWsaPKFKiVVx2XSmm6Xt1M-ih4X6lL0KvmHRMc6a0rLTQ1mEepNUqddGn3e0D3h3o_Mo3U6djkJ0kRsKd0u3TBh79RbljdKZ5vERBX01yWs1GkKbn4ybrmkUk/s320/DSC_1320.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Douro jõe org, oh üllatust (või siis mitte), osutus hingematvalt ilusaks. Eks need veinituurid ole paras liinitöö, aga see-eest milliste vaadetega liinitöö. Lõunasöögi kõrvale oli selline maastikuvaadete bukett, et seda, mis söögiks oli, enam ei mäletagi. Kujutan ette, et kõige toredam võiks siinkandis olla ehk hoopis auto rentimine ja mõnesse veinimõisa ööseks jäämine? <br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiweH0prM1CroKjTzdzT-p6rfQvI_JjoXpQF_S5sR714apFJNeFFLTJVWvrnA9bkjegpNAKBsuLtE5OVOOWY6QUAKw9uXqVPXAVgp6WqEn2kiVJCin6o_he7tYTAAtbLZeR0rA3QDU3DiVh/s1600/DSC_6619.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="740" data-original-width="1316" height="179" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiweH0prM1CroKjTzdzT-p6rfQvI_JjoXpQF_S5sR714apFJNeFFLTJVWvrnA9bkjegpNAKBsuLtE5OVOOWY6QUAKw9uXqVPXAVgp6WqEn2kiVJCin6o_he7tYTAAtbLZeR0rA3QDU3DiVh/s320/DSC_6619.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Seiklusfilm hakkas peale aga tagasiteel pärast veinidegusteerimisi, sööki ja paadisõitu. Olime napilt ajas, et Kadi rongile jõuaks. Valitud mägiteel oli juhtunud aga õnnetus ja ükski auto sealt mööda ei pääsenud. Tuli tagasi pöörata ja ring teha. Giid Susana tegeles siis valju jutuvada saatel gaasipedaalil tammumisega. Kadi oli ammu lootuse kaotanud, kui täpselt viimasel hetkel raudteejaama jõudsime. Rong oli veel ees, nii aja kokkuhoidmise huvides (sest nüüd oli otseses mõttes iga sekund kaalul) sikutasime Kadi kotti üle istmete tagant ette, ees istunud Sydney hüppas ikka veel sõitvast autost gasellihüppega välja ja Kadi pani täie rauaga üle rööbaste ajama. Kõik ülejäänud hoidsid hinge kinni. Aga jõudis!<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghYlaAm-D93UdzvHwakuNGcsEpkCP_KN5j9BhzMwWsUqh80UjocJ2M8L27BiH5fCbK39KUF04Q4JFJkhmo-GarnuspJ94BAd2qx84Ou9pRcCq8DCyeQHO8aUiu7D5Uq8tZmnou0t9jfAS2/s1600/DSC_6622.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="510" data-original-width="1600" height="101" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEghYlaAm-D93UdzvHwakuNGcsEpkCP_KN5j9BhzMwWsUqh80UjocJ2M8L27BiH5fCbK39KUF04Q4JFJkhmo-GarnuspJ94BAd2qx84Ou9pRcCq8DCyeQHO8aUiu7D5Uq8tZmnou0t9jfAS2/s320/DSC_6622.JPG" width="320" /></a><br />
<br />
Minu jaoks tähendas poolteist tundi hiljem Portosse jõudmine väikest plaanimuudatust. Õigupoolest jäi plaan samaks, lihtsalt olin arvestanud, et kui hakkan veel samal õhtul Matosinhosesse kõndima, jõuan sinna valges. Nüüd nägin alustuseks ära päikeseloojangujärgse viimase valguse kadumise ja ülejäänud tee teadsin, et algul on mu kõrval jõgi, siis juba ookean ja kuigi muidu väga palju ei näe, siis see peaks kenasti orientiiriks olema. Fishtaili hostelis oli mulle jäetud võti lauale (kedagi nii hilja enam polnud), hommikul maksin ja nii ta oligi. </div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-19456739134995600662019-01-16T17:11:00.000-08:002019-01-17T09:07:01.867-08:007. oktoober, Matoshinhos -> Vila do CondeSuurem osa teest kulges nüüd juba ookeani ääres. Tuulemüha oli kohati kõrvulukustav, lained tegid vastavalt oma tööd.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9sVOcKinGWcK44tQLFWgwJaeLYaGzbGuMLydLT5njUrgn8hm1r5Ocmp82R3_baVu-Lbjtrjni9jPIe5dvjrlf-Yi7Cx-bgAj51CrXHl6-EQ6yPAWWcT_EM0pz2mR6Bpz-NDEnJrX7iNBS/s1600/DSC_1348.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh9sVOcKinGWcK44tQLFWgwJaeLYaGzbGuMLydLT5njUrgn8hm1r5Ocmp82R3_baVu-Lbjtrjni9jPIe5dvjrlf-Yi7Cx-bgAj51CrXHl6-EQ6yPAWWcT_EM0pz2mR6Bpz-NDEnJrX7iNBS/s320/DSC_1348.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRDkwjcIaOD3_Bq13OPpDkZRDlK-K9Me2lFYgI3sRLn8_9Qw2lP41PzoKL_uthaDYUfsHdfCvPu75K1OBnflC6Pin7dxVQCUreFO8FYIVsikIO2zVY58tJjOQx4D80TPfJ8_7MjJ9nOk6P/s1600/DSC_1356.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRDkwjcIaOD3_Bq13OPpDkZRDlK-K9Me2lFYgI3sRLn8_9Qw2lP41PzoKL_uthaDYUfsHdfCvPu75K1OBnflC6Pin7dxVQCUreFO8FYIVsikIO2zVY58tJjOQx4D80TPfJ8_7MjJ9nOk6P/s320/DSC_1356.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGtokx7A6mto2OSF74PYG0mn_XIn0dsZAYcBt7-fC62LRADRkmbW6jO3vGzOiJeGhDiFxArdoovFWvffmJHPlqQhpk9gvLgrnJJhk14dgZH-B8lsPu46D8rS92ySEogZz7d4lSFTtaZtVu/s1600/DSC_1358.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjGtokx7A6mto2OSF74PYG0mn_XIn0dsZAYcBt7-fC62LRADRkmbW6jO3vGzOiJeGhDiFxArdoovFWvffmJHPlqQhpk9gvLgrnJJhk14dgZH-B8lsPu46D8rS92ySEogZz7d4lSFTtaZtVu/s320/DSC_1358.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUaellejLuFlEwkPtMLyyfcxBQ__oUWzxuVKC1mZ7dYxbnXhgIwo0kV_dZybukIscYhhyEqztYHKpe0gqXDeeuAaBl3nrOF8O-1eGMw13dfW-mB1qZ34f37Koz7Iar_z_oJAAvCjWCaB1x/s1600/DSC_1367.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjUaellejLuFlEwkPtMLyyfcxBQ__oUWzxuVKC1mZ7dYxbnXhgIwo0kV_dZybukIscYhhyEqztYHKpe0gqXDeeuAaBl3nrOF8O-1eGMw13dfW-mB1qZ34f37Koz7Iar_z_oJAAvCjWCaB1x/s320/DSC_1367.JPG" width="320" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Imetlesin seda mingis osas küll läbi pisarate. Taas üks telefonikõne, jätkuv tunne, et midagi on väga valesti, aga teine pool ei ütle, mis. Jutud on vaid trivilaalsetest asjadest. Viimane lause: “Räägime hiljem.” Kahtlus on, et seda hiljemat ei tule kunagi, sest kuulsin juba mujalt, et selgitusteta kadumine on juba aastaid tagasi käinud selle inimese käitumismustrisse. Minu ainus palve on lihtsalt olnud asju mitte õhku jätta. Aga on nagu on, pole ehk mõtet ka liialt kurvastada või pahandada, sest kui on vaja hakkama saada eluga selgroota, siis see võib juba niigi karm olla. Sellest hoolimata tegin käigu poodi (sigaretid ja välgumihkel), olukorras oli veidrat romantilist traagikat. Ikkagi ookean. <br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPrOViFqb4v0qCS9Kin4bEMiVSzl-gZQ9OBKBte427aUVyDnbrZdwZnxOffAQ1wwuR1N0t0gXaXhKrveZWfEHX7lzF0RRdYlVVJog_9OdVBqAnbI9y8dcCwW3XqXFGBTSzY66vYFMvHfBB/s1600/DSC_1369.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPrOViFqb4v0qCS9Kin4bEMiVSzl-gZQ9OBKBte427aUVyDnbrZdwZnxOffAQ1wwuR1N0t0gXaXhKrveZWfEHX7lzF0RRdYlVVJog_9OdVBqAnbI9y8dcCwW3XqXFGBTSzY66vYFMvHfBB/s320/DSC_1369.JPG" width="180" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOISxmHfVNNvXcOHtG6GSI-XGYwJtnOzXNpRKObQ7ePRTkcHL-pXzlGawOImdTXaRXuWo0R_uRSGpMKyYYZbiNoFTpQ-mfLIe7Tae85WoSWi_1KNtq0qAhJBu9C1TsE2sOKGqcDKpI3acR/s1600/DSC_1370.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOISxmHfVNNvXcOHtG6GSI-XGYwJtnOzXNpRKObQ7ePRTkcHL-pXzlGawOImdTXaRXuWo0R_uRSGpMKyYYZbiNoFTpQ-mfLIe7Tae85WoSWi_1KNtq0qAhJBu9C1TsE2sOKGqcDKpI3acR/s320/DSC_1370.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div>
Kui päeval lammutasin end Eestisse jäänud küsimustega, siis õhtul parandasin end camino ja selle inimestega. Lahendasime Calumi portveinipudeli, tutvusin portugaallanna Claudiaga, kes pärast Hispaanias ja Inglismaal elatud aastaid püüab aru saada, kuidas nüüd edasi. Ostis matkakoti ja hakkas pikemalt mõtlemata ja plaanimata oma kodust, Portost, kõndima. <br />
<br />
Õhtusöögilauas (pilgrim menu: supp, praad, kohv/tee= 5 eurot) tuli jutuks poliitika ja nii juba mitmendat korda teel. Mulle tundub, et see on midagi uut. Ühelgi senistest caminodest pole taolisi teemasid peaaegu puudutatudki. Muidugi räägitakse alati oma kodumaadest ja selle eripäradest, mis kohati võivad puudutada ka valitsust, ent see, et vestlustesse jõuavad Trump, Kavanaugh, pagulaskriis jms, on midagi uut. Kas peaks murelik olema või nägema selles lihtsalt globaalsemat mõtlemist?<br />
<br />
Calum tutvustas mulle <i>coffee-nap</i>i kontseptsiooni. Võtad kiiresti sisse espresso, heidad magama, 15 minuti pärast hakkab kofeiin tööle ja selleks ajaks oled hädavajaliku puhkehetke saanud. Kõlab kahtlaselt, aga naljakas oleks proovida.</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-61315369439177466822019-01-16T17:10:00.000-08:002019-01-17T09:06:20.875-08:008. oktoober, Vilda do Conde -> MarinhasKui esimesed nädalad on möödunud pea nikotiinivabalt, siis nüüd istusin päeva alustuseks ookeani ääres ja tegin paar sigaretti järjest. Mõtlesin ookeani ääres tekkinud küsimustele ja kui oma peas potentsiaalsetele lahendusteni jõudma hakkasin, hakkas minu ees ühtäkki tiirutama valge lind. Veidi aja pärast langes aegluubis liivale üks sulg. Jah, ma saan aru, et kuigi inimestele meeldib caminot isikustada, siis tegelikult ei ole ju camino see, kes/mis sinuga räägib, vaid ikka sa ise. Lihtsalt ennast on natuke lihtsam kuulda, kui kogu argimüra on läinud. Ent sellegipoolest oli kiusatus näha seda hetke kui märki. Hakkasin iseenda üle naerma. <br />
<br />
Tunne läks paremaks. Otsustasin, et lülitun mõneks ajaks internetist täiesti välja. Kui kellelgi peaks midagi vaja olema, siis telefon ikka töötab.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrtvX6WvjqTRXtS-sjgccwgeYkxGh4p0eldBUPVt5TOsmGU_GFYgW74EkS-I4b_jAkj130DiKcPLP1aGD02u_mRAp_qpz5ed9NBs1isNPIzWOA2_L7VUAp00AuPTFLfQvFHUw3KJeIBb6P/s1600/DSC_1388.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjrtvX6WvjqTRXtS-sjgccwgeYkxGh4p0eldBUPVt5TOsmGU_GFYgW74EkS-I4b_jAkj130DiKcPLP1aGD02u_mRAp_qpz5ed9NBs1isNPIzWOA2_L7VUAp00AuPTFLfQvFHUw3KJeIBb6P/s320/DSC_1388.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
<br />
<br />
Marinhases ühines minu, Calumi ja taasleitud Christianiga õhtusöögiks kanadalanna Edna, kes oli oma abikaasa kaotanud. Mitte päriseks, eks. Lihtsalt kaasa oli jäänud eelmisesse linna, telefoni ta kaasas ei kanna ja kuidagi nad siis õhtul meilitsi üksteise asukoha välja selgitasid. Vestlus läks taas veidras suunas. Daam oli veendunud, et kliimasoenemine on välja mõeldud jama, mida hoiavad õhus kinni makstud teadlased ja ajakirjanikud. Kuidas teadlastest ühtäkki need kõige suuremad kasusaajad on saanud ja kelle jaoks oleks siis sellise teadmise levitamine Päriselt Kasulik, ei selgunudki.<br />
<div>
<br /></div>
<div>
Püüdsime sellelt teemalt kiiresti minema saada, ei tundunud, et oleks potentsiaali, et ükski osapooltest oma arvamust kuidagi muuta plaaniks. Christian jõudis veel Ednaga küll ka Trumpi teemal vaidlema minna… Õppetund on vist selles, kuidas hoiduda inimest kastidesse lahterdamast ja huvituda üksteisest kui isiksustest, kelles on oluliselt enamat peidus kui vaated neile küsimustele. <br />
<br />
Teine öö järjest kummimadratsitel, õhuta ruumis ja valju norskamise keskel. Homseks plaanin üht oaasi paljukiidetud privaatalbergi näol. </div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-958539574621566972019-01-16T17:09:00.000-08:002019-01-17T09:06:11.310-08:009. oktoober, Marinhas -> Carreco (Casa do Sardao alberg!)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHg4c7Yc-58NwvapG-vxXOcXBWCj9BxuTDz6crZLE5i28edFNXfXSCIpbE_3cbCu6jF9clOgBpNhyU0pw-AmIWjh3g0BClLADM3sbN2Gz6vvQXx0oLJDhxoCctFmF7EkyGFleSEmgyLA7Z/s1600/DSC_1391.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjHg4c7Yc-58NwvapG-vxXOcXBWCj9BxuTDz6crZLE5i28edFNXfXSCIpbE_3cbCu6jF9clOgBpNhyU0pw-AmIWjh3g0BClLADM3sbN2Gz6vvQXx0oLJDhxoCctFmF7EkyGFleSEmgyLA7Z/s320/DSC_1391.JPG" width="180" /></a></div>
<br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;">Alustasime hommikul Christianiga koos, kõndisime üheskoos Viana do Casteloni. Tema jäi sinna pidama. Päev möödus kiiresti.</span><span style="text-align: center;"> </span><br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDWsKdHf8q9BtgwRqNH0gITaiFoeaTKZCyDEV0fmSdb1vsUYfhgfXsQq51_suzasLroUlGryXznTmHqwpiPQYtIWOz9tsAC1dtdu8g5irTVNkNGVW74kZisztLNOOsgzq452FeJ_HGLCeh/s1600/DSC_1394.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDWsKdHf8q9BtgwRqNH0gITaiFoeaTKZCyDEV0fmSdb1vsUYfhgfXsQq51_suzasLroUlGryXznTmHqwpiPQYtIWOz9tsAC1dtdu8g5irTVNkNGVW74kZisztLNOOsgzq452FeJ_HGLCeh/s320/DSC_1394.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiwTBnzwjfc5pFocOPukdX_EYQlKsq39iqk8f81LHlRJCU4S_scJlLMPITb1_kmhQxEPk2Af0vL6HzW_e9gErJDfjbYumDFjbH_a5b9ivg9MH0X185ns-ukM2nN3kQYo0T1O-se44ISf69/s1600/DSC_1399.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiiwTBnzwjfc5pFocOPukdX_EYQlKsq39iqk8f81LHlRJCU4S_scJlLMPITb1_kmhQxEPk2Af0vL6HzW_e9gErJDfjbYumDFjbH_a5b9ivg9MH0X185ns-ukM2nN3kQYo0T1O-se44ISf69/s320/DSC_1399.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;"><br /></span>
<span style="text-align: center;">Mõnusad kohvipausid, palju ilusat loodust ja üksjagu jutustamist. Christiani taust on huvitav. Ta kasvas üles baptistide sektis, kus mh olid naistele karmid keelud-käsud juuste pikkusest teleka vaatamise keelamiseni. Selles maailmas hakkas ta kahtlema, kui luges Richard Dawkinsit. Nüüd on täisvereline ateist. </span><br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmcWwWEYsJn9zmxVFS-paoK3YHYTrjymemZCFc9cfidWz_42KIp4Jca3qMzApfCfXAQKYAPd76wJf-0yTd6nJfEFHIfWqhrj29PKRZv8Y9Q1uIM0x_JHcTs0lWm8hcOR-p_ZkShaJK8ZMI/s1600/DSC_1403.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjmcWwWEYsJn9zmxVFS-paoK3YHYTrjymemZCFc9cfidWz_42KIp4Jca3qMzApfCfXAQKYAPd76wJf-0yTd6nJfEFHIfWqhrj29PKRZv8Y9Q1uIM0x_JHcTs0lWm8hcOR-p_ZkShaJK8ZMI/s320/DSC_1403.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Calum ja Christian</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Casa do Sardao alberg, kuhu viimaks jõudsin, on üks mõnusama atmosfääriga kohti, kus olnud olen. Seda peab Hugo, kes on veetnud 12 aastat erinevates Aafrika riikides töötades. Selle koha on ta aga üles ehitanud eelkõige rõõmust inimestega suhtlemise vastu. Aias jalutavad ringi paar hobust ja lambad. Kõik vajalik on olemas, kuhugi välja sööma ma ei läinudki. Poola poisid Kamil ja Artur olid teinud pastat, mida lahkesti jagasid, rõõmsalt hüüdes, et spagetid olla okei, aga tomatipasta on kõige jõledam, mida nad kunagi teinud/maitsnud on.<br />
<br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjs4Qy_ok99Zv3rGuL2QZJ2-BqKRXX5C3yTqY1LcztPmNYdncIyHgDpwag9NHwcGPDww3xTH4GhAR1mqJ8gchpqXYfZ0nwLcUoUE71cfxxaklSIGcjcuuvKfyp2cUrxBTFamiKnuyc0fnIr/s1600/DSC_1407.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjs4Qy_ok99Zv3rGuL2QZJ2-BqKRXX5C3yTqY1LcztPmNYdncIyHgDpwag9NHwcGPDww3xTH4GhAR1mqJ8gchpqXYfZ0nwLcUoUE71cfxxaklSIGcjcuuvKfyp2cUrxBTFamiKnuyc0fnIr/s320/DSC_1407.JPG" width="320" /></a><br />
<div>
<br />
Kui nägin siin Kanada härrat, siis olin samal hetkel kindel, et tema abikaasa Edna on ilmselt kuskil mujal. Nii oligi, proua oli jäänud 9 km tahapoole albergi, kus täna peatuvad ka Calum ja Christian. Hakkab tekkima teatav kahtlus, et see ei juhtu päris kogemata. Kiiresti selgus, kust nende pere vandenõuteooriate peamine know-how tuleb. Järgemööda hakkas tulema 9/11 teooriaid, kliimasoenemise eitamist, krüptoraha temaatikat jne.<br />
<br />
Jätsin ta poolakatega vaidlema ja ujusin sujuvalt minema ülirõõmsa olemise ja üleni tätoveeritud tüübiga, kes osutus lähivaatlusel Lõuna-Aafrikast pärit Alexiks. Tema ei kõndinud sugugi caminot, vaid elab neil päevil oma Landroveris, sõidab tasapisi LAVi poole ja on hetkel nädalakese siin peatunud, sest Hugo on ta sõber. Ajasime lõpuks terve õhtu kahekesi juttu. Hiljem lisandus lubadus kunagi Tallinnasse külla tulla. Kes teab, ehk ei olegi niisama jutt, neid camino-sõpru, kes kolm-neli aastat pärast meie tutvumist lõpuks tõepoolest minu diivanil on maandunud, on praeguseks päris mitu.<br />
<br />
Siin on õige koht. Hea tunne, head inimesed, täna on siiralt õnnelik tunne. <br />
<br />
Ja nüüd on veel selline lugu, et halvad unenäod on kadunud. Pärast hommikut mererannas linnu ja langeva valge sulega ei ole ühtki õudusunenägu kallale kippunud. Mõelda, kui jääkski nii?</div>
</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-88885377079408401852019-01-16T17:08:00.000-08:002019-01-17T09:06:02.738-08:0010. oktoober, Carreco -> A Guarda (Hispaania!) (ca 21 km)Vist keegi ei alustanud hommikul kõndimist enne üheksat. Lihtsalt ei raatsinud lahkuda. Jõin Alexiga kohvi. Tegemist on lahkete silmadega energilise tüübiga, kes tahaks muudkui kõigile komplimente teha. Selgitasin, et eestlannale üle kahe päevas ei maksa, läheb ärevaks kätte. Seepeale tutvustas mulle 14 aastat temaga veetnud autot, mis sisaldab umbes kõiki eluks vajalikke vidinaid.<br />
<table cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="float: left; margin-right: 1em; text-align: left;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjMJG5wAp5qHv3aItpz4WwprmF7_Xp6h5_Tj4bGLniMAQhamnCjjo7u5TecEOeN8E5ghkSLUNsnPTWk5RSo8qUOK4dgfmt81amZVex0XSr4O1WYRiS096_zXqAQ7rkuh1EsnuhqULmGrhV/s1600/DSC_1413.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhjMJG5wAp5qHv3aItpz4WwprmF7_Xp6h5_Tj4bGLniMAQhamnCjjo7u5TecEOeN8E5ghkSLUNsnPTWk5RSo8qUOK4dgfmt81amZVex0XSr4O1WYRiS096_zXqAQ7rkuh1EsnuhqULmGrhV/s320/DSC_1413.JPG" width="320" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Alex ja tema neljarattaline püsisuhe.</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-5TgUY7C11fB_7romn1GwUtLyIXpTEivMr3zgWo6i21LWRLGGfieLGAbQ_pjC5B28M-NuhOSiVhKFCrX5t0TysnRHglUTaL6H916jflFCbOfhEBNTguPyUQLxWNxt1P8M3ZPXfescBKEb/s1600/DSC_1414.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-5TgUY7C11fB_7romn1GwUtLyIXpTEivMr3zgWo6i21LWRLGGfieLGAbQ_pjC5B28M-NuhOSiVhKFCrX5t0TysnRHglUTaL6H916jflFCbOfhEBNTguPyUQLxWNxt1P8M3ZPXfescBKEb/s320/DSC_1414.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKLc2pcdv-OENnodaUOHGG97Hl6ccqfWMtSlAJBHQxeKK2H54Y3-K6pgpIt6OL2xG6Mqy0eUQitj6-Yg2C-KqU6TcuGkEpwzrMSHBDcQ9G1au6_5TGe9bpzgbHCVSr1-5XTQEKVq7V5klM/s1600/DSC_1421.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiKLc2pcdv-OENnodaUOHGG97Hl6ccqfWMtSlAJBHQxeKK2H54Y3-K6pgpIt6OL2xG6Mqy0eUQitj6-Yg2C-KqU6TcuGkEpwzrMSHBDcQ9G1au6_5TGe9bpzgbHCVSr1-5XTQEKVq7V5klM/s320/DSC_1421.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Teekond läbi metsade oli imeilus ja praegusest ilmast kõndimiseks paremat ei oska tahta. Teatavat erutust põhjustas laevaga teise riiki jõudmine. Ajas tund edasi nagu niuhti.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvLTzvU1flUKT64Ifjo9qjOgc3vP8wus1fYGVjIXCMVYWcSuxGbDtoyEYYH2WBpCmE1VSjn1FVB0GgLWcO-s1bpFGZizGv7IQX6HTvA-02s9Kktkot5VmZSVj67Q_ac6StcvwdGdj4HI9R/s1600/DSC_1438.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvLTzvU1flUKT64Ifjo9qjOgc3vP8wus1fYGVjIXCMVYWcSuxGbDtoyEYYH2WBpCmE1VSjn1FVB0GgLWcO-s1bpFGZizGv7IQX6HTvA-02s9Kktkot5VmZSVj67Q_ac6StcvwdGdj4HI9R/s320/DSC_1438.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Ilmetu olemisega kunagises koolimajas ootas ees värvikas hospitalero, kes soovitas küsimise peale õhtuks restorani, aga rõhutas, et munitsipaalalbergi töötajana pole tal tegelikult lubatud seda teha, nii et soovitusega kaasnes teatav annus vandeseltslaslikkust. Õhtustasime Calumi ja sakslannade Anita ja Katriniga. Suurem kogus maitsvaid mereande. Ookeaniäärne tee tasub end ära, ma ütlen. <br />
<br />
Homme peaks teele saabuma Eestlaste minidelegatsioon. Kaamera ja mikrofonidega. Teevad caminost filmi.</div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-847552295207177772019-01-16T17:07:00.000-08:002019-01-17T09:05:54.811-08:0011. oktoober, A Guarda -> Nigran (ca 35 km)<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-Z74nIQGjbvx-TExGNtcn-LD6A01waT2cTPTj111gyGSl-XbgUGLMGLGVoCnLTIKtvntEKZpdpfAplOivnaeP7hmqi3NLtRjeWCdM2MoNRVZyl8dP2f1g33qtl7XbeNjJ-a-RKcvP0T67/s1600/DSC_1445.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg-Z74nIQGjbvx-TExGNtcn-LD6A01waT2cTPTj111gyGSl-XbgUGLMGLGVoCnLTIKtvntEKZpdpfAplOivnaeP7hmqi3NLtRjeWCdM2MoNRVZyl8dP2f1g33qtl7XbeNjJ-a-RKcvP0T67/s320/DSC_1445.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Hommikune Suurim Traagika: jalutasime Calumiga linnast välja kohtamata ühtki kohvikut. Esimene võimalus kohviks ja eineks oli umbes kuue kilomeetri pärast, kui sattusime täiesti jaburasse pisut räpakasse telki, kuhu oligi püstitatud kohvik, mida pidas veidra olemisega proua. Kombinatsioon oli aga oma veidruses nauditav, rääkimata sellest, et kõht oli hirmtühi.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuaYNytLUJzAjoiYahxpEhy26HCZVQdSFqcuCv3OBGCDgRPWPpMxneLpMXeFnhRjhKet8GnTpnRDnwEdgZgHgf0qW0-Yug6k8pjeBvAupiNKuSllrQhbl62PaTOjCIqB7_Q7KBGsCMlD8K/s1600/DSC_1450.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjuaYNytLUJzAjoiYahxpEhy26HCZVQdSFqcuCv3OBGCDgRPWPpMxneLpMXeFnhRjhKet8GnTpnRDnwEdgZgHgf0qW0-Yug6k8pjeBvAupiNKuSllrQhbl62PaTOjCIqB7_Q7KBGsCMlD8K/s320/DSC_1450.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi06w7C27K8mcFNU24rWbI6nhSqNvBniN0cq66TL230Kpf0Io0oyGF6pKNSW7e08Ws6lwiCS-lP2QxRQRql7Iwhc83YnwJ5afXf0araez3QkWA2Cj_byrWv3zFoiuml5qQxYJKB109dJFY1/s1600/DSC_1451.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi06w7C27K8mcFNU24rWbI6nhSqNvBniN0cq66TL230Kpf0Io0oyGF6pKNSW7e08Ws6lwiCS-lP2QxRQRql7Iwhc83YnwJ5afXf0araez3QkWA2Cj_byrWv3zFoiuml5qQxYJKB109dJFY1/s320/DSC_1451.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzKG1r7VY1diiU783pyemv5Iq1OCYlmE673Dg263hmUSdAqE-Qt_7CNcSGg9bhgiZ4nJV7DgH_IYnpQbzaZnR2QZA6w-hDoHf0hTBpaE1fLev53XLQ-A-e9ht7znixzuboQfySKcpN7sCc/s1600/DSC_1454.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhzKG1r7VY1diiU783pyemv5Iq1OCYlmE673Dg263hmUSdAqE-Qt_7CNcSGg9bhgiZ4nJV7DgH_IYnpQbzaZnR2QZA6w-hDoHf0hTBpaE1fLev53XLQ-A-e9ht7znixzuboQfySKcpN7sCc/s320/DSC_1454.JPG" width="320" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Mõni aeg hiljem tegime (kompensatsioonimehhanism hommiku alguse eest?) teise hommikusöögi merevaatega kohvikus, kus olime taas ainsad kliendid. Erinevalt Portugalist on Hispaanias (st väljaspool suuri linnu) oluliselt keerulisem leida inglise keelt rääkivaid inimesi, sealhulgas ei pruugi seda teha ka noored. Õnneks on nende kõndimiste peale hispaania baassõnavara ikkagi külge jäänud.</div>
<div>
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1Cb-qO9CQOgbMWi2h8kKONOKSnOM84dWrIavbLbdMi1WocsjAHGQjA1tPNksTlZDaqzxd4uI62aBJ8-On_RVNXf-fYLLSWcZohwQlUpRgOS5QYmVgXDdm94F4qg4_Anav6ONkfSNm4RR1/s1600/DSC_1444.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="901" height="320" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh1Cb-qO9CQOgbMWi2h8kKONOKSnOM84dWrIavbLbdMi1WocsjAHGQjA1tPNksTlZDaqzxd4uI62aBJ8-On_RVNXf-fYLLSWcZohwQlUpRgOS5QYmVgXDdm94F4qg4_Anav6ONkfSNm4RR1/s320/DSC_1444.JPG" width="180" /></a><br />
Peagi jõudis järele tiim Eesti! Et nad olid autoga, võitles Calum päev otsa sooviga teha kas lühem etapp või sõita osa maast autoga. Võimalus oli tal mõlemaks, aga ilmselt ei andnud ta hingele rahu, et mina igal juhul oma 35 km jalgsi maha plaanisin trampida ja nii pidas ta siiski võiduka lõpuni vastu. <br />
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCWE-1hKoFnK-DtxxlEy_lUv5OHSlCTbsPAjC8OJmr4wHMvUru5kgjjZloLM_fIJkkBYMdfIE5YK7t2JoRQci8Mr70w5tRoP41kNrZ_pU_apHUG6y5c_Xm1TngwQlNQ4s9bW1V_YDAkZ_1/s1600/DSC_1457.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em; text-align: center;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjCWE-1hKoFnK-DtxxlEy_lUv5OHSlCTbsPAjC8OJmr4wHMvUru5kgjjZloLM_fIJkkBYMdfIE5YK7t2JoRQci8Mr70w5tRoP41kNrZ_pU_apHUG6y5c_Xm1TngwQlNQ4s9bW1V_YDAkZ_1/s320/DSC_1457.JPG" width="320" /></a><br />
Nigrani alberg on camino mõistes luksus: 15 euro eest saad kunagises kovendis (?) ühese või kahese toa. </div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-1528326135579319136.post-54857043388877481442019-01-16T17:06:00.000-08:002019-01-17T09:05:46.697-08:0012. oktoober, A Guarda -> RedondelaAmetlikult esimene päev vihma. Automaatne mõju meeleseisundile.<br />
<div>
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4FBQkydkeEm62dshUN5tvjk3gZBC75BzyZ_Z7lM-tLy2ugMfzgHZiMNo38ncWeraIeLh1gA0ffIaQGBNzJ9LRQfvO3IvFh8BjpBiHotNpGc8TKgAqvZoaW96WvBxL3f752Kpl-_Pw3R46/s1600/DSC_1459.JPG" imageanchor="1" style="clear: left; float: left; margin-bottom: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="901" data-original-width="1600" height="180" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4FBQkydkeEm62dshUN5tvjk3gZBC75BzyZ_Z7lM-tLy2ugMfzgHZiMNo38ncWeraIeLh1gA0ffIaQGBNzJ9LRQfvO3IvFh8BjpBiHotNpGc8TKgAqvZoaW96WvBxL3f752Kpl-_Pw3R46/s320/DSC_1459.JPG" width="320" /></a></div>
<div>
</div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
<br /></div>
<div>
See, et kaasas on nüüdsest kaamerameeskond, tähendab ühtlasi hoopis teist, mitte hea ega halva kategoorias, aga lihtsalt väga erinevat camino-režiimi. Kõik on kordades aeglasem, pidevad pausid ja tükk tegemist, et sihtkohta jõuda. Üheti õpetab kannatlikkust, teisalt on põnev ka. Ühtlasi uudis: film sai rahastuse. Mida on võimalik alles jäänud loetud päevade jooksul caminolt filmimiseks leida, et tea, aga huvi on. Gerli soovil, havi käsul olen siiani igapäevaselt sõbralt laenatud kaameraga üritanud ümbritsevat (eelkõige teel kohatud inimesi) üles võtta, loodan, et sealt saan endale ka mingil hetkel midagi mälestuseks, sest normaalses olukorras ei jõua ma kunagi teekonna salvestamiseni enam kui mõnede juhuslike telefonipiltide kaudu. <br />
<br />
Kuskil Vigo kandis tegime söögi- ja hiljem ujumispeatuse. Viimane oli minu idée fixe. Kui juba ookeani ääres kõndida, siis on vaja korraks sinna sisse saada, eks? Ja täna on viimane päev ookeanit meie kõrval, edasi pöörab teekond sisemaale. Nii ma siis ronisin koerailmaga mühisevasse vette, keegi peale surfarite ei osutanud sel päeval selliste katsetuste vastu mitte mingit huvi. Nii ma siis lõpetasin, vetikad hammaste ja ujumisriiete vahel, lõdisev, aga rahulolev. Umbes täpselt kuus kuud on möödunud suplushooaja pidulikust algusest Köler Prize’i järel jääkülmas meres Tallinnas. Sellega võrreldes polnud nüüd nagu vigagi?<br />
<br />
Vaadates, millist rahmeldamist kogu dokumentaalfilmi tegijate elu tähendab, kasvas Calumi austus kogu filmimeeskonna vastu silmnähtavalt minutitega. <br />
<br />
Tunnikese enne Redondelat leidsime ootamatust kohast mäe otsast kohviku, tunne oli nagu suusakuurordis (tähendab, tunne oli selline nagu ma ARVAN, et suusakuurordis võiks olla. Pole ühtegi kunagi sattunud). Siinsete kohvikute sagedase sinise valguse asemel on ühtlasi üsna hygge värk, ütleme nii. <br />
<br />
Järgnes veel kõndimist seda masti ilusas looduses, et kaob nii ajataju kui ka huvi, mis kell on või kui palju veel. Ja Redondela. Alberg massidele. Üsna anonüümne värk, tohutult inimesi ühes ruumis, mis eraldatud vaid kardinatega. <br />
<br />
Öösel algas täielik laatsaret. Mõnel meie seltskonnast hakkas muidu halb (mingi viirus? toidumürgitus?), minul aga hakkas nahk kihelema, nii et ühel hetkel avastasin, et magada ei saa. Tulemus: lülitasin interneti üle päevade sisse (muuhulgas selgus, et oh üllatust, ei ole seal vahepeal midagi plahvatanud) ja veetsin aega guugeldades sümptomeid hirmus, et äkki olid eelmises kohas miskised voodimutukad (kuigi päriselt ei paista sümptomid nagu klappimavat) või veel suuremas hirmus, et äkki on organism otsustanud välja arendada allergia… punase veini suhtes? </div>
Keiuhttp://www.blogger.com/profile/17648428204963825719noreply@blogger.com0